Mis toimub?

Sa oled segaduses. Keegi ütles halvasti, või käitus sinuga inetult. Või juhtus midagi, mis polnud plaanitud. Esitad hulga küsimusi, miks, milleks, kuidas, mismoodi. Kõik sinu esitatud küsimused saab panna kahte sõnasse: mis toimub? Kas sa tegelikult pead mõistma, mis toimub? Ma ei tea. Ja kui teada saadki, kas sul sellest enesetunne paraneb? Võib-olla.

Ära küsi, mis toimub. Küsi, mis ma tahan? Kui oled segaduses, siis saad ju tegeleda ainult iseendaga. Teiselt aru pärimine, selgituse soovimine selles, mis toimub, ei pruugi lahendust anda, sest ta ei tea äkki isegi, mis ta tahab. Ta on ka võib-olla segaduses. Tema käitumine tuleb sellest, et ta ei oska olukorda hinnata, defineerida, mõista.

Ma saan teha vaid seda, et mõtlen selgeks, mis tahan. Ma tahan, et mulle ei öeldaks halvasti, ei käitutaks inetult, ei taha, et juhtuks seda, mis plaanitud polnud. Ma ei saa teise suud sulgeda, kui ta halvasti öelda tahab, ma ei saa teise keha ja emotsioone kontrollida, kui ta minuga halvasti käitub. Ma ei saa juhtumisi takistada, sest ma ei tea ette, kas asjad õnnestuvad või mitte. Võtame kasvõi minu selle puude vedamise lugu. Tahtsin ju head, kiiresti ja lihtsalt. Aga juhtus see, et pidin vaeva nägema rohkem, kui plaanitud oli. Küsisin, mis toimub? Miks auto sõna ei kuula? Küsisin endalt, mida ma tahan? Tahan, et auto käivituks. Selle asemel, et tunnistada enda lõputut kiirustavat tempot ning sellest tingitud uimasust ja tähelepanematust, keskendusin sellele, kuidas auto käima saada. Muidugi, ma ju tahtsin, et auto käivituks, kuid otsisin viga mujalt kui endast. Nii lihtne see ongi.

Mõtle, mida sa tahad. Kas ikka teed ise kõiki asju õigesti ehk siis otsid lahendust õigest kohast? Nii et kui küsid, mis toimub, siis küsi ka, mis ma tahan?

Signe