Ma oskan

Elu koosneb kohustustest. On asju, mida teeme südamest, mõnda kohustusest. Kuidas kellel  ja kuidas kunagi. Praegu on selline aeg, kus pean vanemate juures puid tuppa vedama, mul ei ole selle töö vastu midagi, lapsena sai seda kogu aeg tehtud. Ainuke jama on selles, et pean alati otsima kaasa seltsilise, sest ühe käega selle töö tegemine paras ettevõtmine. Enamus ajast on töötegijaks keskmine tütar, lisaks saab ta vanaema juurde minnes autoga sõitma õppida. Kuna puukuuri juurest on trepikojani paras maa ning vedada tuleb vähemalt 7-8 korvitäit, siis olin seekord nutikas tüdruk ning lasin lapsel auto puukuuri ette ajada. Vanaema oli küll hädas, et ruumi vähe ju, kas saab hakkama. Sai küll ja lausa 5 plussi eest. No vanaemadel on omadus muretseda. Ladusime auto tagumise otsa  täis. „Äkki tagurdaksid siit ise ära“, arvas vanaema. Pole hullu, eks võin seda teha, kuigi tütar saab sellega väga hästi hakkama, aga mõnikord on lihtsalt  targem sõnakuulelik olla. Hops autosse, kus võti on, ahah, käivitan…. Misasja…. Auto ei lähe käima. Proovin kohe mitu korda. Mootori võtab järgi. Starteris viga ei ole. Aku sai ka alles hiljuti vahetatud. Nutika tüdrukuna proovin paari nippi kah, no ei miskit. Vahepeal helistan teispoolele ja annan teada, et kui mind x kellaajaks kodus pole, siis pead järgi tulema (no ta oli teises Eesti otsas sel momendil). Mõtlen, proovin uuesti. Võtan võtme eest ära, kiikan kapoti alla. Lähen proovin uuesti. No ei lähe käima, ei lähe!!!!!!! Krokodille autost ei leidnud, see nali jääb siis ära. Vaatan maja ees olevaid autosid, ahah, vanaisa autoga saab käima tõmmata. Aga auto sellises kohas, kuhu teisega ligi ei pääse. Peab siis parema koha peale katsuma lükata. Meid on kolm naist: üks ühekäeline, üks alles opilt tulnud ja tütreke kallis. Ja autoks pea kahetonnine jeep. Mis muud, ema rooli keerama, mina olen võimeline kasutama ühte kätt ja lapsest olen kasvatanud korraliku Eesti naise. Andis nügida, aga liikuma saime. Vahepeal pidin lausa karjuma, liigu kallis, sest meie jalad tegid libedal pinnal spagaati ning masin tuli imekergest kallakust kuidagi üles saada. Nägin kuidas naabrinaine „elu“ piilus. Oeh. Proovin veelkord käivitada ja veelkord. Kusjuures võtan mitmeid kordi võtme välja….. kappan tuppa papsi kutsuma, et tõmbame siis käima. Viskan käpuli ja otsin, kuhu sellel autol siis köis kinnitatakse. Naabrimees tuleb koju ja kutsun ta naistele appi. Selgitan olukorda ja ka tema proovib korduvalt, näen isegi seda, kuidas ta autol võtmed eest võtab ning esiistmele viskab. Uurib kapotialust elu aga paneb sama targalt kinni tagasi ning ei mõista olukorda. Istub autosse ja katsub uuesti käivitada, vaatab korra võtmekimpu ning küsib, siin on mitu võtit. On jah, ma teise lõhkusin suvel ära. Järgmisel momendil auto käib. ????????? Kasutaks õiget võtit, eks!!!! Mul on tõsised naerukrambid, jälle sain blondiinitembuga hakkama!!! Inimesed on vaikselt tubadesse imbunud, laulan üle hoovi kõva häälega: „ Ma olen niiii armas blondiin“ ja sõidan trepikoja ette.

Mõnusat jõuluootust!

Signe