Kulgemine

Istun pingil. Jälgin inimesi enda ümber. Ühel pool toimub koolitus seltskonnale, kuulan. Põnev. Teisel pool jälgin oma last, ta tuleb terapeudiga, ronib hobuse selga ja nad lähevad. Metsa.

Minul on aeg mõtiskluseks. Kulgemisest. Ma ei näe siin kiirustamist. Ma näen siin aega liikumas omas mõnusas tempos ja mul on hea olla. Ma tunnen ja tunnetan eesmärke. Siin ei ole segajaid, mis takistaks mõtete liikumist ja ma ei muretse, et miski ebaõnnestuks. Minu jaoks suurepärane hetk, jõudsin taipamiseni.

Kulgeme

Signe

Mida sina (mina) ka tead(n)?

Ei tea jah. Aga mõnda asja ikka tean ka. Ma tean seda, mida ma tean ja ei tea seda, mida ma ei tea. Lihtne. Mis on teadmine? Põhjendatud uskumused tegelikkuse kohta. Platoni ütlust mööda on „Teadmine tõene arvamus koos seletusega, aga arvamus ilma seletuseta pole teadmine“. (Meos, lk 11). Tõde?  Mõte, vaade, väide, mis teadmiste ja kogemuste põhjal vastab tegelikkusele ja faktidele. Mulle meeldib Meose teoses arutluskäik „Väide ma valetan on tõene siis ja ainult siis, kui ma tegelikult valetan; aga kui ma nüüd tegelikult valetan, siis ma räägin tõtt; aga kui ma tegelikult räägin tõtt, siis ma valetan.“ (Meos, lk 50)

Arutlesin ükskord facebookis teadmise üle: Ma ei tea midagi, mida ma tean ja tean midagi, mida ma ei tea. Ma tean, et ma tean, et ma midagi ei tea ja mittemidagi teadmine paneb teadma, et ma tean midagi, mida ma tean. Mittemidagi teadmise teadmine paneb teadma teadmise teadmise millegi teadmisest. Teadmise teadmine mittemidagi teadmisest paneb teadma millegi mitteteadmisest. Teadmine on teadmine teadmise pärast.  Tean, ei tea?  Nii et mida ma ka tean.

Mõnda asja ei tahagi teada. Uudishimust jääb puudu.

Mõnda asja arvan? Kui seletust juurde ei lisa, siis pole teadmine.

Ma tean, kuidas kartuleid koorida. Ma tean, kuidas jalgrattaga sõita. Ma tean, et kevadel lähevad puud lehte. Mõni teadmine tuleb läbi kogemuse.

Ma ei tea, kas minu istutatud lilled lähevad kasvama. Ma ei tea, kuidas tehakse leiba. Ma ei tea, kas minu käsi saab kunagi terveks. Lihtsalt ongi asju, mida ma ei tea.

Väärt teadmist jagan.

Laoriiulis Indrek Meose "Filosoofia põhiprobleemid" 2010

Signe

Kuri

Olen kuri. Kuri nende peale, kes tegelevad lollide asjadega. Ning tänu nendele lollidele asjadele jäävad kannatajaks süütud inimesed, veel hullem – lapsed. Võiks ju arvata, et täiskasvanutel inimestel on mõistus peas, aga kus sa sellega. Arunatukese keerud-käärud on sirged kui veetorud. Jah, just veetorud ja vesi kah sees tarkuse asemel.

Miks nii kuri? Oskan olla küll. Kui ikka inimene oma isikliku elu elada ei oska, siis ajab tigedaks. See, kes minus kurjuse välja meelitas, on kurjusest piinatud inimene. Tegelikult ma ei tea ega tunne teda, seda inimest. Ta lihtsalt viskas ühe mu tuttava sülle suure hunniku ebameeldivat ollust, mida tuleb nüüd „nautida“.

Platoni ütlust mööda on rumalus kõige kurja algus ja lõpp. Kui inimene ei näe, mida ta oma lastele ja lastega teeb, siis on tegemist rumalusega. Omad lapsed peaks ju olema kõige kallim vara, armastus peaks olema tingimusteta. Ei saa näha ja vaadata oma liha ja verd kui vahendit kättemaksuks, sest endal ei ole hea olla.

Kurjusel on komme kombata sinu piire. Algul puudutab sind natukene ja kui saa seda ei adu ega aru saa, siis järgmine kord tuleb ta sinusse juba karmimal moel, kuniks oled täielikult kurjuse embuses.

Kurjuse vastu kurjusega ei saa. Iseendaga tuleb jääda sõbraks, olla aus ning tunnistada seda, mis on tõde. Tõde ei murra. Tõde üritatakse küll väänata, kuid tuleb loota, uskuda ja mitte unustada armastust. Headus on siiski olemas.

Usu ja looda.

Signe 

Muusa

Nüüd on paras aeg kirjutada muusast. Muusa? Inspiratsiooniallikas. Mõeldes muusadele, võime minna vanakreeka mütoloogiasse. Muusad olid seal kunsti ja teadust kaitsvad jumalannad ning neid kujutati noorte kenade neidudena. Kas teate, mitu neid oli? Mina ei teadnud, nüüd tean. Üheksa. Iga muusa spetsialiseerus omale teemale. Vot, sain targemaks. Kreeklased ise olid suured müütide loojad. „Ilias“, „Odüsseia“, ehk teate neid?

Inspiratsioon on üks selline huvitav asi. Sul võivad olla mõne asja kohta omad mõtted või arvamused ja siis juhtud tähele panema midagi, mis erineb sinu mõttekäikudest. Selleks peab olema keegi, kes oskab sind juhtida nägema asju ka teisiti, kui harjunud oled. Tegelikult tahtmist on ka vaja. Kui ikka tahan oma joru ajada, siis ei näe ma peale oma õiguse mitte miskit muud. Ja igapäevaelus on  seda inspiratsiooni vaja. Remonti tehes, reisile minnes, üritusel mängude läbi viimiseks või ürituse korraldamiseks ja nii edasi …

Mul on ka oma muusa. Mis siis et ma ei tee kunsti ega teadust. Aegajalt on meil aega rääkida. Tal on mingi omapärane omadus lasta lendu sõnu, mis mina kinni püüan koos kaasa lennanud mõttega ning lisan sinna oma mõtte juurde. Kokku saab lahe „gemüse“. Juba selle „gemüse“ pärast meeldivad mulle me vestlused.

Inspiratsiooni Teile mille iganes korraldamiseks, läbi viimiseks, kirjutamiseks, joonistamiseks

Signe