Kaasamine ühiskondlike arengute taustal

Kaasamine on kodanike ja huvirühmade informeerimine, nendega konsulteerimine ning huvirühmade osalus otsustusprotsessis. Huvirühmade teavitamist tegevustest ja otsustest tagasisidet eeldamata nimetatakse informeerimiseks. Konsulteerimise puhul on tegemist kahepoolse suhtega, kus ühiskonnaliikmed saavad arvamust avaldada ning ettepanekuid teha. Osalus on partnerlus osapoolte vahel (Kaasamisvormid - ülevaade ... , 2005, lk 5).

Iga piirkonna areng on sõltuvuses selle inimkapitali kvantiteedist ja kvaliteedist. Üheks iseloomustavaks kriitilisemaks probleemiks Eesti jaoks on rahvaarvu vananemine ja kahanemine, samuti rahvastiku ebaühtlane regionaalne paiknemine. Need tegurid on põhjustanud maapiirkondades sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme. Tekkinud on negatiivne vastasmõjude spiraal, kus majanduslike võimaluste ja sotsiaalsete teenuste vähesus on põhjustanud elanike lahkumise maapiirkondadest, mis omakorda halvendavad piirkonna konkurentsivõimet. Teenuste pakkumine kohapeal on läinud kulukamaks ning nende kättesaadavus on vähenenud (Maaelu arengu ... , 2011, lk 24). Nende arengute taustal võib kasutada J.-P. Wilkeni öeldut: „Uus aeg nõuab uutmoodi spetsialiste“. Avaliku raha vähesus paneb mõtlema ressursside suunamisele ja vastutusele, mis omakorda sunnib rõhku panema sotsiaalsete sekkumiste tõhususele. Üheks arengusuunaks on ka heaoluriigi üleminek osalusriigiks, juhindudes kodanikuühiskonna ideest (Wilken, 2016 a, lk 9).

„Säästev Eesti 21“ on seadnud omale eemärgid, milleks on kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond, ökoloogiline tasakaal. Sidusa ühiskonna kolme alaeesmärgina on nimetatud sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal ning tugev kodanikuühiskond (Säästev Eesti 21, 2005).  Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 soovib ühtlustada piirkondliku arengut, kus iga piirkond panustaks oma eripärale ja tugevusele ning arendustegevus peab tuginema kohaliku ja piirkondliku tasandi initsiatiivile ja algatusele. (ibid., lk 4). Kohalikud algatused hoolivate kogukondade poolt on sotsiaaltöötajatele üheks võimaluseks haavatavate inimeste sidumisele kogukonnaga. Sotsiaaltöötajad saavad toetada hoolivate kogukondade arengut ning nende kestlikkust (Wilken, 2016 a, lk 11).

Eestis valitseva majandusliku liberaalsuse kontekstis on inimesed sageli pandud omavahel võistlema, et olelusvõitluses saaksid tugevamad ja elujõulisemad peale jääda (Raig, 2010). Samas on selline mõtteviis vastuolus liberaalsete põhimõtetega: kõigile võrdsed võimalused (ibid.). Eesti areng sellisel tasandil on kaasa toonud ebvõrdsuse nii sotsiaalses kui majanduslikus sfääris (Lauristin & Vihalemm, 1998). Madala sotsiaalse sidususe põhjusena võib välja tuua Eesti regionaalse tasakaalustamatuse, mitmete elanikkonnarühmade jõudmise sellisesse olukorda, millest tagasitulek aktiivsesse ellu on raskendatud, kolmanda sektori vähene suutlikus ühiskonna huvide esindamisel (Eesti inimarengu ... , 2014-2015, lk 69).

Ühtekuuluvustunne ja koostöö tekib kõige kergemini omasuguste vahel. Samas võib siin tekkida negatiivne väljund, et toimub vastandumine erinevate gruppide vahel (Lauristin, 5/2010), näiteks aktiivse kogukonna ja võimu vaheline vastuseis. Samuti võib võimu liigne sekkumine sotsiaalse kapitali loomisse selle arengut hoopis takistada, kus teatud grupi eelistamine võib kodanikuühendused viia omavahelistesse liigsetesse konkureerimisprotsessidesse (Eesti kogukondade ... , 2014, lk 11). Siinkohal on sotsiaaltöötajal võimalus toetada kogukondade arengut ja kestlikkust, pöörates tähelepanu haavatavate inimeste sidumisele kogukonnaga (Wilken, 2016 a, lk 11). Olla nii kaasamise korraldaja, erinevate eluvaadete vahendaja kui ka „tõlgi“ rollis. Olles oma töös ekspert, tajudes probleemide sisu, peab ta suutma eri osapooltele selgeks teha erinevad elunägemused ning tõsta otsustajate silmis nad väärtustatud ja mõistetava partneri tasemele (Lauristin, 5/2010).

Laoriiulis: Eesti inimarengu aruanne. (2014-2015). https://www.kogu.ee/tegevus/olemus-ja-roll/eesti-inimarengu-aruanne/

 Maaelu arengu aruanne. https://vana.emu.ee/koostoo/eesti-maaelu-arengu-aruanne/

Lauristin, M. (5/2010). Sotsiaalne kaasatus võitluses vaesusega. Sotsiaaltöö, 20-23.

Lauristin, M., & Vihalemm, P. (1998). Postkommunistlik siirdeaeg Eestis: Tõlgendusvõimalusi. http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:101631

 Raig, I. (16. aprill 2010. a). Liberaalse majanduse viletsus Eestis. http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/liberaalse-majanduse-viletsus-eestis/

Säästev Eesti 21. https://riigikantselei.ee/et/saastev-areng

Wilken, J.-P. (2016 a). Sotsiaaltöötaja kodanikuühiskonnas. Mõtisklusi sotsiaaltööst, 9-11.

... teema jätkub...

Signe

Sotsiaalne kapital Putnami käsitluses

Sissejuhatuseks: Sotsiaalse sidususe tahud.

Sotsiaalne sidusus, määratletud kui ühiskonna omadus, väljendub ühiskonnaliikmete omavahelistes suhetes. Nende suhete omavaheline seotus käsitleb sotsiaalset sidusust kolmes erinevas võrdselt olulises võtmes: sotsiaalne kaasatus, sotsiaalne kapital, sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne kaasatus tähendab inimeste võimalust osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus. Sotsiaalset kapitali kõige üldisemalt saab kirjeldada kui inimsuhete kvaliteeti. Sotsiaalne mobiilsus on indiviidide või sotsiaalsete gruppide horisontaalne või vertikaalne liikuvus erinevate tasandite ja ühiskondlike struktuuride vahel (Trumm, 4/2012, lk 26-27).

Sotsiaalne kapital

Ühiskond, mida iseloomustab üldistunud vastastikune seotus, on  tõhusam kui umbusklik ühiskond (Putnam, 2008, lk 19). Sotsiaalse sidususe lahtimõtestamiseks sobib Putnami teoreetiline lähenemine, mis keskendub sotsiaalsele kapitalile kogukondlikus ühiskonnas. Sotsiaalse kapitali mõistet saab kirjeldada kui inimeste sellised suhted teistega, mida ta saab tulemuslikult kasutada ning üle kanda ka teisteks kapitali liikideks (inimkapitaliks, aineliseks kapitaliks) (Leif, 2011).

Putnami käsitluses käivad mõiste „sotsiaalne kapital“ alla võrgustikud, normid ja sotsiaalne usaldus, mis hõlbustavad tegutsemist. Sotsiaalsel kapitalil on nii kollektiivne kui individuaalne aspekt. Inimesed loovad oma huvide esindamiseks sidemeid. Putnami väitel arvukate sidemetega inimene ei pruugi kehva sidemete võrgustikuga ühiskonnas olla sugugi nii produktiivne kui inimene hea sidemete võrgustikuga ühiskonnas. Samas väheste sidemetega inimene võib heade sidemete võrgustikuga ühiskonnas kasu lõigata (Putnam, 2008, lk 18). Putnami sõnul suure sotsiaalse kapitaliga ühiskonnas on lihtsam elada – vähene kuritegevus, sotsiaalne funktsioneerimine, töö efektiivsus. Eristatakse siduvaid, sildavaid ja ühendavaid sidemeid. Siduvad suhted on inimestel omasugustega. Siduv sotsiaalne kapital sobib hästi spetsiifilise vastastikuse seotuse soodustamiseks ja solidaarsuse tugevdamiseks (ibid. lk 21). Sildav kapital seob suhteliselt nõrgalt omavahel sarnase positsiooni, kuid erineva tausta ja huvidega inimesi, moodustades erinevate gruppide vahel silla. Ühendavad sidemed on inimestel teiste sotsiaalsete rühmade esindajatega (Trumm, 4/2012, lk 26). Ühiskondlik usaldus on kogukonnale väärtuslik vara, kuid siis ja ainult siis, kui see on garanteeritud (Putnam, 2008, lk 137).

Laoriiulis: Kalev Leif (2011) Vabadus, võrdsus ja vendlus ning liberaaldemokraatliku riigi üleilmastumine http://www.vikerkaar.ee/archives/12522

Putnam, R. D. (2008). Üksi keeglisaalis.

Trumm, A. (4/2012). Noored ja sotsiaalne kaasatus http://www.praxis.ee/tood/noorteseire/sotsiaalne-kaasatus/

....teema jätkub....

Signe

Üks ütleb, teine naerab

H, 8.a: "Emme, kus käelapakud on?" 
Emme pidi kohe mõtlema, mida laps tahab.
(pajakindad)

Kasvataja: "Kas sa sõid kõik kartulivahvlid korraga ära?"
H, 9.a: " Ei, ükshaaval."

L: "Mmmm, kookos on üks maailma parimaid asju"
H, 9.a: "Ei, on veel paremaid ... "
L: "Nagu näiteks?"
H: "Kanasupp!"

Panin H-le kooliriideid valmis, H, 10.a. tuli riietuma. Emme: "Oota, ma annan püksid ka kohe." "Aga sa oled juba pannud" näitas H. "Selge, ma ei mäletanud, et juba panin" vastasin. "Aga sa oled vana ka juba" arvas H. ?????? No selge siis.

H vaatas köögilaual olevat ananassi: "Heh, meil on Käsna-Kalle maja".

Kui juuksed on pikad, siis on nad madalad. Kui juuksed on lühikesed, siis on nad kõrged. H, 11.a. Ma ei saanud loogikale enne pihta, kui pildi pealt näidati.

H ja M mängivad vana juures lauamängu ja H-le satub küsimus, kes on "Kevade" autor. "Oskar Kala" kõlab vastuseks. Mis sa ikka kostad, suund on ju õige. Lõpuks jõuame Lutsuni ka ikka. Kodus küsin üle kontrolliks, et kas jäi ikka autor meelde. "Kilu".

Vat nii seekord.

Signe

Loetud raamatust kaks sõna ...

Inimesi on mitmesuguseid. Aga kas olete tähele pannud, et sõbralikkust on mitmesugust. Kui palju olete kohanud siiralt sõbralikke inimesi? Neid, kelle sõbralikkus tuleb südamest? Kui tihti tuleb silmitsi seista naeratusega, tegelikult teadmata, et sinult hoopis tahetakse midagi saada?

Lugesin Joe Navarro raamatut „Ohtlikud inimtüübid“. Ei, ma ei hakka siin tegema ümberjutustust ega lühikokkuvõtet, lihtsalt panen paberile paar mõtet. „Maailmas on kahte tüüpi inimesi: sellised, kes su tassi täidavad, ja sellised, kes selle tühjaks joovad.“ – Joe Navarro. Oskus on valida enda ligidusse inimesi, kes seda tassi täidavad, suurem oskus on ära tunda neid, kes su tassi tühjaks joovad.

Navarro on välja toonud neli erinevat isiksuse tüüpi, kes on ohtlikud: nartsissistlik, emotsionaalselt ebastabiilne, paranoiline ja kiskjatüüp. Millal nad ohtlikud on, selleks soovitan raamatut lugeda. Raamat pole lihtsalt mitte ainult hariv, vaid annab ka iga tüübi kohta küsimustiku, kuidas neid ära tunda. Samuti on õpetussõnu, mis teha, kui sellised inimesed sinu ligidusse satuvad – põgene.

Kes on nartsissist? Selle teada saamiseks soovitan lugeda ka sellist raamatut, nagu Jorma Myllärniemi „Nartsissism“. Nartsissisti jaoks on empaatia võõras, ta on ülbe ning peab ennast teistest paremaks.

Emotsionaalselt ebastabiilne inimene on ülitundlik, pirtsakas ja nõudlik, ta ei suuda piiri pidada, manipuleeriv.

Paranoiline inimene on ülimalt kahtlustav, hirmunud ja salatsev, samuti iseteadlik, vaidlushimuline ja vihkamisaldis, ta kogub haavumisi ja kannab vimma.

Kiskja – külm, tundetu, kalkuleeriv, kontrolliv, vähese kontrollivõimega, ei mingit järelmõtlemist ja palju kihusid.

Need on mõned märksõnad huvi tekitamiseks raamatust. Mõnusat sirvimist ja lugemist, see on lihtsalt ja huvitavalt kirjutatud ja nii mõnedki teadmised tuleb sealt teadmiseks võtta.

Tahtsin kirja panna paari mõtet raamatu kohta, aga ma ei teinud seda 😊. Parem loe ise.

Signe 

Hirm

Hirm on üks huvitav asi, mida me mõnikord endale ei teadvusta ning ei mõtle, miks see hirm on meis tekkinud. No lihtsalt on mingi asja vastu hirm ja kogu lugu, kas pole sellist tunnet? Kas hirm on emotsioon või tunne? Millalgi varasemalt kirjutasin, mis vahe on emotsioonil ja tundel. Emotsiooni on reeglina segatud teised inimesed, emotsioon haarab kogu keha ja emotsioon paneb meid tegutsema. Tunne on isiklik asi. On hirm siis emotsioon võin tunne? Pigem emotsioon, aga ta võib olla ka tunne. Aga jätame peenused psühholoogidele.

Hirmu võib tunda mitut moodi. Mõni hirm võib olla lausa halvav, häirida meie mõtlemist, asjadest arusaamist. Teadmatusest mõne asja suhtes võib tekkida hirm, sest me tahaksime nagu kindlad olla, aga kuna meis on ainult teadmatus, siis tekibki hirm – hirm tundmatu olukorra, inimeste ees. Hirm võib olla ka mõne olukorraga seotud. Mõnele inimesele kohe lihtsalt ei meeldi mõned asjad – no näiteks mulle ei meeldi kõrgus. Siiski ma ronin kõrgele ja võin jääda seal kõrgustes kui halvatu seisma ja ei julge alla vaadata, tekib sõna otseses mõttes „äääää“ efekt.

Ma ei õpeta, kuidas hirmudega toime tulla aga annan mõned ääremärkused. Nagu kirjutasin, hirmu võib pakkuda tundmatus. Tegelikult ei ole asja lahendus keeruline. Oluline on inimeste omavaheline suhtlemine ja just positiivne suhtlemine. Mingid uued olukorrad, või nagu praegu haldusreform – jagagem infot. Kui sa tead midagi, siis jaga oma teadmist ja just väärt teadmist. Tehes seda ähvardavalt või manipuleerivalt, külvad hirmu vaid juurde. Või seesama kõrguse hirm. Tee endaga tööd, võta kõrguste vallutamine ette sammhaaval. Ei ole mina kõrguse kartusest veel jagu saanud, minu saavutused hüppavad seinast seina – kord saan väga kõrgel käidud ja sealsamas mõni päev hiljem ei suuda pooltki sellest kõrgusest vallutada. Õudne enesepiinaja J

Julgust!

Signe