Kaasamine ühiskondlike arengute taustal

Kaasamine on kodanike ja huvirühmade informeerimine, nendega konsulteerimine ning huvirühmade osalus otsustusprotsessis. Huvirühmade teavitamist tegevustest ja otsustest tagasisidet eeldamata nimetatakse informeerimiseks. Konsulteerimise puhul on tegemist kahepoolse suhtega, kus ühiskonnaliikmed saavad arvamust avaldada ning ettepanekuid teha. Osalus on partnerlus osapoolte vahel (Kaasamisvormid - ülevaade ... , 2005, lk 5).

Iga piirkonna areng on sõltuvuses selle inimkapitali kvantiteedist ja kvaliteedist. Üheks iseloomustavaks kriitilisemaks probleemiks Eesti jaoks on rahvaarvu vananemine ja kahanemine, samuti rahvastiku ebaühtlane regionaalne paiknemine. Need tegurid on põhjustanud maapiirkondades sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme. Tekkinud on negatiivne vastasmõjude spiraal, kus majanduslike võimaluste ja sotsiaalsete teenuste vähesus on põhjustanud elanike lahkumise maapiirkondadest, mis omakorda halvendavad piirkonna konkurentsivõimet. Teenuste pakkumine kohapeal on läinud kulukamaks ning nende kättesaadavus on vähenenud (Maaelu arengu ... , 2011, lk 24). Nende arengute taustal võib kasutada J.-P. Wilkeni öeldut: „Uus aeg nõuab uutmoodi spetsialiste“. Avaliku raha vähesus paneb mõtlema ressursside suunamisele ja vastutusele, mis omakorda sunnib rõhku panema sotsiaalsete sekkumiste tõhususele. Üheks arengusuunaks on ka heaoluriigi üleminek osalusriigiks, juhindudes kodanikuühiskonna ideest (Wilken, 2016 a, lk 9).

„Säästev Eesti 21“ on seadnud omale eemärgid, milleks on kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond, ökoloogiline tasakaal. Sidusa ühiskonna kolme alaeesmärgina on nimetatud sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal ning tugev kodanikuühiskond (Säästev Eesti 21, 2005).  Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 soovib ühtlustada piirkondliku arengut, kus iga piirkond panustaks oma eripärale ja tugevusele ning arendustegevus peab tuginema kohaliku ja piirkondliku tasandi initsiatiivile ja algatusele. (ibid., lk 4). Kohalikud algatused hoolivate kogukondade poolt on sotsiaaltöötajatele üheks võimaluseks haavatavate inimeste sidumisele kogukonnaga. Sotsiaaltöötajad saavad toetada hoolivate kogukondade arengut ning nende kestlikkust (Wilken, 2016 a, lk 11).

Eestis valitseva majandusliku liberaalsuse kontekstis on inimesed sageli pandud omavahel võistlema, et olelusvõitluses saaksid tugevamad ja elujõulisemad peale jääda (Raig, 2010). Samas on selline mõtteviis vastuolus liberaalsete põhimõtetega: kõigile võrdsed võimalused (ibid.). Eesti areng sellisel tasandil on kaasa toonud ebvõrdsuse nii sotsiaalses kui majanduslikus sfääris (Lauristin & Vihalemm, 1998). Madala sotsiaalse sidususe põhjusena võib välja tuua Eesti regionaalse tasakaalustamatuse, mitmete elanikkonnarühmade jõudmise sellisesse olukorda, millest tagasitulek aktiivsesse ellu on raskendatud, kolmanda sektori vähene suutlikus ühiskonna huvide esindamisel (Eesti inimarengu ... , 2014-2015, lk 69).

Ühtekuuluvustunne ja koostöö tekib kõige kergemini omasuguste vahel. Samas võib siin tekkida negatiivne väljund, et toimub vastandumine erinevate gruppide vahel (Lauristin, 5/2010), näiteks aktiivse kogukonna ja võimu vaheline vastuseis. Samuti võib võimu liigne sekkumine sotsiaalse kapitali loomisse selle arengut hoopis takistada, kus teatud grupi eelistamine võib kodanikuühendused viia omavahelistesse liigsetesse konkureerimisprotsessidesse (Eesti kogukondade ... , 2014, lk 11). Siinkohal on sotsiaaltöötajal võimalus toetada kogukondade arengut ja kestlikkust, pöörates tähelepanu haavatavate inimeste sidumisele kogukonnaga (Wilken, 2016 a, lk 11). Olla nii kaasamise korraldaja, erinevate eluvaadete vahendaja kui ka „tõlgi“ rollis. Olles oma töös ekspert, tajudes probleemide sisu, peab ta suutma eri osapooltele selgeks teha erinevad elunägemused ning tõsta otsustajate silmis nad väärtustatud ja mõistetava partneri tasemele (Lauristin, 5/2010).

Laoriiulis: Eesti inimarengu aruanne. (2014-2015). https://www.kogu.ee/tegevus/olemus-ja-roll/eesti-inimarengu-aruanne/

 Maaelu arengu aruanne. https://vana.emu.ee/koostoo/eesti-maaelu-arengu-aruanne/

Lauristin, M. (5/2010). Sotsiaalne kaasatus võitluses vaesusega. Sotsiaaltöö, 20-23.

Lauristin, M., & Vihalemm, P. (1998). Postkommunistlik siirdeaeg Eestis: Tõlgendusvõimalusi. http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:101631

 Raig, I. (16. aprill 2010. a). Liberaalse majanduse viletsus Eestis. http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/liberaalse-majanduse-viletsus-eestis/

Säästev Eesti 21. https://riigikantselei.ee/et/saastev-areng

Wilken, J.-P. (2016 a). Sotsiaaltöötaja kodanikuühiskonnas. Mõtisklusi sotsiaaltööst, 9-11.

... teema jätkub...

Signe