Kuulamisest

Kas me oskame kuulata? Oskame! Aga mismoodi see kuulamine välja näeb? Kas ma kuulen neid helisid, mis on praegu minu ümber? Mina näiteks kuulen praegu oma keskmist last pillil mängimas, silmanurgast jälgin meie kiisu Lilyt, kuidas ta kõrvad helide peale liiguvad. Lily kuulab. Kas teate kui mõnus on vihmasabina hääl või metsakohin? Kevadine linnulaul või sügisene kurgede äramineku jutuajamine?

Kuulata saab päris mitut moodi. Kusjuures me ei mõtle ju, kuidas me teist inimest kuulame. Kuulamisoskus on hädavajalik. Seda just inimsuhete loomisel ja hoidmisel. Kui tähtsaks me üldse kuulamist peame? Ma kardan, et me alahindame seda oskust. Läheme korra selle vihmasabina kuulamise juurde, või linnulaulu … kas need ütlevad meile midagi? Vist ei, me ei olegi üldse süvenenud, mis need hääled meile ütlevad. Nii me kuulame tegelikult ka teisi inimesi. Me nagu kuuleks, aga … . Kipume olema kuidagi pealiskaudsed, teist inimest kuulates tekivad juba omad mõtted, tahaks kohe õpetama hakata, arvamust avaldama, teemat vahetama, väitlema. Teise inimese mõistmine on justkui sama keeruline kui linnulaulu „tõlkimine“.

Tegelikult lihtsalt kuula, ära pea ennast teisest paremaks, tähtsamaks – sõnasta öeldu ümber, esita küsimusi, et mõistaksid, mis su vestluspartner sulle öelda tahab. Mõne probleemi lahendus on juba su vestluspartneri jutu sees olemas, sina pead ainult seda märkama. Kuula! Lapsevanemana kehtestame ennast, seame reeglid, piirid ja sõlmime kokkulepped. Ära unusta siingi – kuula, mis laps ütleb, sest aegajalt võib meil mõni väga tähtis sõnum lapselt tähelepanuta jääda. Ärme alahinda oma elus kuulamist. Oskus seda teha – see ei ole nõrkus. Alati ei pea väitlema. 

Lähen vihmasabina häält kuulama …

Signe

Nonii, sõltuvus.

13 september 2015

Nonii, pean kirjutama. Suur, suur vajadus. Tahan midagi öelda. Tead, mul on sinust siiber, olid kaaslane aastaid, kui aus olla siis ma isegi ei mäleta kui kaua. Äkki kuskil 12 aastat? Olid abiks küll jah, aga sa muutusid liiga pealtükkivaks ja nõudlikuks. Mulle ei meeldi see, kuidas sa mu elu dikteerid. Pealegi laastad seda rahakotti, kus nagunii midagi ei ole. Oled vastik tegelikult. Jätan su maha, sest rikud mu tervist.

Mõte on vähemalt olemas, mida peab tegema. Ja siis avastada peale 12 tundi ennast mööda käekotte tuuslamas, äkki on kuskil mõni suitsupakk. Oli. Ja see üks suits hakkas pähe nagu alkohol.

Õhtuks olen vihane, tegin neli suitsu. Õhtuks on hea meel, tegin neli suitsu. Mõistke kahte viimast lauset, kuidas tahate.

14 september 2015

Lutsukommikarp tühjeneb.

Tegin suitsu ka, millegipärast.

Kas te sellest kohustumise ja järjekindluse teooriast olete midagi kuulnud? Mina ei olnud. Enne tegutsesin, siis sattusin teooria peale. Tuleb välja, et inimese käitumisele avaldab tohutut mõju järjekindlus. Kuidas seda järjekindluse jõudu rakendatakse? Sotsiaalpsühholoogide arvates on see kohustumine. Kui ma suudan panna sind või ennast kohustuma st võtan mingi seisukoha, siis on inimestel loomulik kalduvus käituda selle seisukohaga kooskõlas.  Kui oled võtnud avalikult mingi seisukoha, siis  tekib vajadus sellest seisukohast kinni pidada, et näida järjekindla inimesena.

Ma ei olnud eriti järjekindel täna, tegin neli suitsu. Järelikult on mul alles istekoht, mitte seisukoht suitsetamise suhtes.

15 september 2015

Iseloom – mis loom see on? Iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud käitumislaad, mis avaldub inimese käitumises ja tegudes. Iseloom on inimese isiksuse väljendus ning koosneb iseloomujoontest nagu suhtumine kaasinimestesse, iseendasse, töösse ja tahteomadused. Iseloomu kujundavateks teguriteks on kodune kasvatus, kool, sõbrad, kaaslased ning ühiskonna väärtushinnangud. Nii räägib Vikipeedia. Lisaks sellele, et eile oli istekoht, jäi puudu natuke tahteomadusest.

Hommikul on Hansuga uneuuringule minek, see tähendab Hansu üleval hoidmist. Kell saab kohe kolm (öösel), mina kirjutan, kuigi silmad lahti ei seisa. Suitsu tegin ka, tolku sellest polnud. Nii et – milleks meile suits? Tubakasuitsetamine on sõltuvushaigus, mis kahjustab närvisüsteemi. Nikotiin on närvimürk.

Miks sellest kõigest kirjutan? Nagu näete, tekib erinevaid mõtteid. Loodetavasti tekib erinevaid mõtteid ka Teil, kes Te loete.

Tänane päev oli 580 km pikk, minu rikkis käe jaoks liig mis liig isegi kõrvalistujana. Aga elan üle, sest marsruut oli lapse arstil käik ja lapse kool. Muidu läks hästi, ma mõtlen selle suitsuga, ma ei tundnud ennast häirituna isegi passiivse suitsetaja rolli sattudes.

16 september 2015

Emotsioonid on erinevad. Ei ole raske olla ilma suitsuta aga samas tunnen puudust sellest tegevusest. Huvitav, miks? Suitsetamine andis võimaluse korraks oma mõtteid mujale juhtida. Koolitöid tehes tõusin lihtsalt vahest laua tagant püsti selleks, et minna suitsu tegema – mõtteid oli vaja värskendada ja need värsked mõtted ka tulid. Samamoodi toimis suits, kui käe valu muutus väljakannatamatuks – panid suitsu ette ja mõtted läksid teist rada pidi uitama. Valu taandus tahaplaanile. Et siis nagu asendustegevus – õppimises vastupanu osutava õpitava materjali vastu muu tegevuse tegemine ehk siis suitsetamine või siis valu puhul kättesaamatu enesetunde kompenseerimiseks otsitud tegevus.

Huvitav on see, et olen reeglite eiraja. Statistika järgi ei oleks pidanud minust saama suitsetajat. Olen pärit perekonnast, kus nikotiini ei tarbita. Mittesuitsetajad on ülekaalus esivanemate ja sugulaste seas. Et siis üritan erandist saada reegliks?

Päeva raskuseks osutus Viki poolik suitsupakk.

17 september 2015

Olin täna tubli. Käisin ja jonnisin küll töökaaslasega, „ainult üks mahv“, „mine nuusuta mu suitsupakki!“ oli vastuseks. Nuusutasin, ei aidanud. Aga vähemalt oli lõbus. Karp komme, saiakesed, pakk nätsu – kas see hakkabki nii olema?

Miks tekib suitsust sõltuvus?

Nikotiin on sõltuvuse põhjustaja ja sõltuvus tekib, kuna nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Selliselt siis kujuneb välja nikotiinisõltuvus. Andmed pärinevad www.tubakavaba.ee lehelt. Sain vastuse küsimusele eelmises postituses kirjutatud teemale, miks aitab suits mõtteid mujale suunata. Tekib heaolutunne.

Olen kunagi varem suitsetamise pooleks aastaks maha jätnud, siis läks protsess kergemalt, ei olnud neid „jalgu trampima panevaid“ momente. Sel ajal ei olnud ma sõltuv mitte niivõrd nikotiinist vaid kui tegevusest. Tänaseks päevaks on välja kujunenud tõsine nikotiinisõltuvus. Õnneks kestavad need „ma trambin jalgu“ momendid kuskil 3-4 minutit. Ja meelekindlust aitab hoida positiivne tagasiside minu kirjutatule, aitäh Teile!

18 september 2015

Tubli päev. Mõned korrad päeva jooksul kiusas „ lõuakramp“, närisin kummikommi. Töökaaslane tundis muret, kas lähen nüüd paksuks. Ei usu, pigem saavutan lõpuks normaalkaalu, alakaaluline nagu ma olen olnud.

Praegu panen sellele „Nonii, sõltuvus“ teemale punkti, esimesed edusammud on tehtud. Aga luban, et  annan mingi aja järel teada, kuidas seisud on. Teen seda isegi siis, kui pean häbi tundma, et ei saanud hakkama. Samas, kolm on kohtu seadus ning ma usun õnnestumisse!

Uute kohtumisteni uutel teemadel!

Mõtteladu

Mis koht on mõtteladu?

Kes on see mõtteladuja?

Mõtteladu – koht, kus on ladustatud mõtted ja laduja see, kes neid mõtteid sinna ladustab. Laos on erinevad mõtted väga erinevatest teemadest.

Tutvustaks ladustajat ka natuke. Ta on kolme lapse ema, kes käib tööl, kasvatab oma lapsi, teeb koduseid toimetusi ning käib ka koolis. Natuke ennast harida ei tee ju paha.

Kuskohast tuli mõte mõtteid ladustama hakata? Stiimul tuli lapse blogist. Minu vanemal tütrel on diagnoositud valikuline mutism – ta peab blogi valikulise mutismi kohta, kõik tema postitused on mingil määral selle diagnoosiga seotud. http://valikulinemutism-lea.blogspot.com.ee/p/mis-on-valikuline-mutism.html Laps küsis, kas teeksin postituse tema blogisse – sellest sai triloogia. Mingi aeg hiljem lisan need postitused ka siia. Peale postituste tegemist arvas laps, et võiksin teha oma blogi. Eks see mõte hakkas minu sees kohta otsima, kuniks leidis õige väljenduse. Keskmine tütar joonistab hästi ja mulle meeldib kuulata, kui ta süntekat mängib. Pesamuna on lahe poisiklutt, kelle tervis nõuab palju arstide vahet käimist.

 Ma täpselt ei tea, mis moodi see mõtete ladustamine välja hakkab nägema, eks tegemise käigus selgub. Ladu on ju koht, kus kaup liigub – eks lugejal tekib lugedes ka mõni mõte st „kauba“ ehk siis mõtte liikumine. Ja mõnel mõttel võib tekkida parim enne möödas, aegajalt me ju korrigeerime oma seisukohti. Luban, et ei hoia laos piinliku korda, muidu hakkab igav.

Head lugemist.