Sotsiaalne mobiilsus, peamised probleemid Eestis

Sotsiaalse mobiilsusena võib mõista ükskõik millise inimtegevuse poolt konstrueeritud nähtuse liikumist ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele. On kaks põhilist sotsiaalset mobiilsust. Horisontaalse mobiilsuse all mõistetakse indiviidi liikumist ühest sotsiaalsest grupist teise, mis asub samal tasemel, näiteks liikumine babtistlikust metodistlikusse kogudusse, ühest perest teise lahutuse ja kordusabielu korral. Liikumine toimub ilma märgatava sotsiaalse staatuse muutumiseta. Vertikaalse sotsiaalse mobiilsuse all mõistetakse olukorda, kus indiviid või objekt liigub ühest sotsiaalsest kihist teise. Sõltuvalt liikumise suunast eristatakse tõusvat või langevat mobiilsust (Сорокин, 1991, lk 373).

Eesti regionaalolukorda iseloomustab suurenenud siseränne, kus koondutakse linnapiirkondadesse paremate töö-, õpi- ja eneseteostusvõimaluste pärast (Eesti regionaalarengu ... , 2014, lk 8), kuna majanduses on peale Eesti taasiseseisvumist investeeritud eelkõige Tallinna linna ja sadamatesse (Raagmaa, 2002). Kahe rahvaloenduse andmed näitavad, et linnapiirkondade rahvastikus on suurem just nooremaealiste ja naiste osatähtsus (Eesti regionaalarengu ... , lk 8). Maalt linna lähevad just aktiivsed ja andekad noored, kes ei ole eluaseme omandamisega veel seotud (Raagmaa, 2002). Maaelanikkond vananeb. Kirjeldatud probleem töötab aga hoolivama kogukonnaidee vastu (Wilken, 2016 a, lk 10).

Tööga seotud mobiilsus on Eestis oluliselt suurenenud (Eesti inimarengu ..., 2014-2015, lk 107), seda nii riigisiseselt kui välisriikide suunal. Rohkem kui kolmandik Eesti hõivatutest töötab elukohast erinevas omavalitsusüksuses või pendeldab tööle välisriiki. Eestisiseselt toimub pendeldamine enamasti maalt linna (ibid., lk 100). Üheks põhjuseks kodust mittelahkumiseks on sotsiaalne võrgustik, sugulussuhted ja emotsionaalne side kodukohaga ning seda vaatamata sellele, et pikkade vahemaade läbimine vähendab perekonna ja sõpradega veetmise aega (ibid., lk 105). Üheks põhjuseks läbida pikki vahemaid on motivatsioon teha karjääri, leida oskustele sobivaim rakendus või tasuvam töö, säilitades samal ajal turvaline, rahulik ja ilus elukeskkond maal (Tööjõu siseriikliku ... , 2011, lk 20).

Eesti ühiskonnas on osa inimeste potentsiaal alakasutatud: nad kas lahkuvad Eestist või jäävad väärtuste loomisest kõrvale ja tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna. Seega ei suudeta täielikult rakendada haridust Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamiseks (Eesti inimarengu ... , 2014-2015, lk 133).

Laoriiulis: Eesti inimarengu aruanne. (2014-2015) link eelmises postituses

Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020. (2014). http://www.fin.ee/regionaalareng-ja-poliitika

Raagmaa, G. (2002). Eesti regionaalne ja kohalik areng globaliseeruvas maailmas. https://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-5/eesti-regionaalne-ja-kohalik-areng-globaliseeruvas-maailmas/

 RAKE. (01. november 2011. a). Tööjõu siseriikliku mobiilsuse uuring.  (tänaseks ei leidnud enam veebist)

 Wilken, J.-P. (2016 a). Sotsiaaltöötaja kodanikuühiskonnas. Mõtisklusi sotsiaaltööst, 9-11.

Сорокин, П. А. (1991). Человек. Цивилизация. Общество . Москва: Политиздат

Kõik, teema lühidalt lahatud.

Signe