Arvan või tean?

Alustan seekord sellega, millega eelmisel korral lõpetasin, sest see jäi kummitama. Palju teeme oma elus otsuseid selle põhjal, et me arvame asjast nii? Vestlesin ükspäev endise töökaaslasega ja ta ütles, et teatud söögikohas krooniliselt antakse talle väiksem lihatükk kui mehele. Vastus on tegelikult ju lihtne, üldise arvamuse kohaselt söövad mehed palju liha ja naised järavad salatit. Kõik oleks ju korras, aga kui mina tahan ikkagi saada suuremat lihatükki kui mees, miks siis jagatakse ports arvamuse põhjal, mitte ei küsita minu käest? Kui küsid, siis saad ju teada! Ja teadmise põhjal tehtud otsus ei tee osapooltele pahameelt. Lihtne ju?! Tegemist on suhtlussituatsiooniga. On`s meil siis oskust omavahel suhelda? Millised meie suhtlussituatsioonid välja näevad? Oskame ka vastaspoolt kuulata, asjasse süveneda ja siis kaasa rääkida? Paistab, et siit koorub välja uus teema, millest kunagi kirjutada.

Mina arvan, et päike on punane. Kas keegi vaidleb vastu?

Mina tean, et päike on kollane. Vastuargumente?

Mina tean, et minu orhidee hakkab kohe õitsema.

Sina arvad, et mul ei ole orhideed.

Mina arvan, et võin öelda sulle loll.

Mina tean, et halvasti teisele ütlemine on inetu.

Mina arvan, et parim vaba aja tegevus on sport.

Mina tean, et igal inimesel on oma lemmiktegevus vaba aja veetmiseks.

Signe