Restart

Istun ja mõtlen, et mis nüüd saab, peaks nagu midagi kirjutama? Mitte et mul mõtted otsas oleks, vaid neid on nii palju erinevaid peas, et tekkinud on segapudru ehk siis keegi on sahtlid korrast ära ajanud. Midagi on vaja olnud otsida ning mõned asjad on tõstetud valesse sahtlisse. Et neid kõiki üles leida, tuleb sahtleid koristama hakata  ja asjad oma kohale tagasi panna.

Tegelikult ei ole asi nii hull, nagu kirjeldasin. Hullem? Parem? Jätan Teie otsustada. Aegajalt kipub tempo minema „lolliks“ kätte. Samas see ei häiri mind. On asju, mis tuleb lihtsalt ära teha. On kohustusi, millest ei saa üle ega ümber. Võtan seda kui kogemust, uut teadmist, ka uusi tuttavaid, elamusi, tähelepanekuid. Need on tegelikult need momendid, kust tuleb ka inspiratsioon kirjutamiseks, kuigi jah, hetkeks tekib tunne, et nüüd on kõik peas segamini.

Mõnikord tuleb „juhe seinast välja“ tõmmata, et värskendada ennast ja oma mõtteid. Tegin seda korraks. Maalt ja hobusega nagu ma olen, külastasin esmakordselt elus spaad. Jajaa. Mitte kõik inimesed tänapäeval pole sellistest kohtades käinud. Proovitud, nähtud, kogetud. Lähemalt ma sellest ei muljeta, sest töötades ise klienditeenindajana ei jätnud „professionaalne kretinism“ mind maha. Üldine elamus on siiski positiivne.

Nüüd siis lükkan uuesti vaikselt hoo sisse ja hakkan „asjalikuks“. Kes on asjalik inimene? Tegelikust arvestav, tegelikkusest lähtuv inimene. Realist.

Lugesin oma kirjutatu uuesti üle. Tekkis küsimus, kas „restart“ ikka toimus? Vat selline mõtisklus seekord.

Signe