Inimene. Meedia

Raivo Palmaru on öelnud „ … inimesed ei või uskuda mida iganes, sest meie tõekspidamistel on tagajärjed – neist sõltuvad meie valikud ja otsused, millest omakorda johtub tegevus.“.(Pärast tõde tuleb reaalsus, lk 221, 2011) Miks seekord selline algus mõttelao riiulis? Püüan arutleda eelmises postituses kirja pandud sõnale „kuldne keskmine“ üle.

Mis on meedia? Laias laastus võib öelda, et meedia on vahend, mille kaudu jõuab informatsioon meieni ehk siis toimub kommunikatsioon. Mis on informatsioon? Sellele sõnale on palju tõlgendusi, toon Teieni M. Bucklandi ühe versiooni, ehk siis tegemist on protsessiga, mis tähistab info edastust, informeeritust ja inimese teadmiste seisundi muutust. Nüüdisaegses ühiskonnas on meedia info paljundaja, ta on võti osaleva ja end valitseva keskkonna juurde (Meedia ja demokraatia, Palmaru). Mis see teooria kõik nüüd siia puutub? Kui inimesed informatsiooni ei saa, siis tekib küsimusi. Vastusteta asjad ei ole head.

Kipume olema elus need „kuldsed keskmised“, teeme seda, mida meilt oodatakse või arvame meilt oodatavat. Sel mõnel kuldsel keskmisel võib olla väga häid mõtteid, kuid kui saatjaks on mõtteviis „ah, mis nüüd mina“, „see ei sobi, sest teised ei arva nii“, „mis teised minust mõtlevad“, siis raamidest me välja ei astu. Võtame näiteks valimised. Millest lähtume oma valikutes? Mõelge hoolega järele. Paljud süvenevad antavatesse valimislubadustesse? Kas mõtleme, on need reaalsuses toimivad, loogilised? Või valime lihtsalt isiku, sest ta oskab meid „ära rääkida“?  Imetlusest? Võimalusi on kui palju. Vaatame kõige pealt enda „kapsaaeda“, meie volikogu on meie endi, valijate nägu ja mitte kellegi teise.  Loe Palmaru ütlust uuesti, oluline on see, et meie tõekspidamistel on tagajärjed. Valikutest ja otsustest tuleneb tegevus. Aga sellest sõltub juba see, millises keskkonnas me elame, elama hakkame. Valijana mõtle oma valikute peale. Valituna ei anta sulle piiramatut võimu, vaid kohustust esindada oma valijat. Oma valijat esindades ei saa jääda ainult sellele suhtlustasandile, mis oli valimishetkel. Teadmisi tuleb pidevalt täiendada ehk siis aktiivselt suhelda oma valijaga.

Valitule: Kommunikatsioon on oluline. Kui otse suhelda ei oska ja taha, kasuta meediat.

Valija: mõtle, mida mina saan teha, et asjad paraneksid.

Signe

Mõttelao riiulis artikkel „Pärast tõde tuleb reaalsus“ ja „Meedia ja demokraatia“ Raivo Palmarult