Võimalus?

Me anname teile võimaluse.

Seekord ma ei saagi Platonit tsiteerida, ma ei leidnud midagi. Viimaste postituste taustal ma muud ei näe, kui ainult selle härra ütluseid. Seekord kasutan Einsteini ütlust „Raskustes peitub võimalus“. Raskused elus on sellised asjad, mis mõjuvad meile väga erinevalt. Paljud meist tegelikult tunnevad ja tunnetavad raskust kui võimalust? Kui miskit juhtub, siis kipume ju mõtlema, et miks just minuga? Aga just sinuga, kellega siis veel? Seegi on tegelikult laenatud mõte kelleltki, kuid ma ei mäleta kellelt. Andestage mulle mu mittemäletamine. Raskus, see ongi võimalus. Sa kas õpid sellest või mitte. Enamuses me ei õpi. Vaevleme oma negatiivses olemises, et miks just minuga.

Me anname teile võimaluse. Lause, mis öeldi mu lapsele, 80% töövõimetule kui ta käis koolis vestlusel. Koju sõites jalutas öeldu häirivalt mu peas ringi. Kes praegu kellele võimaluse andis? Eelmine kool oli hoopis vastupidise suhtumisega. Jah tulge, see on meie võimalus ning nad näitasid, et on innovaatilised, teadlikud tänapäeva ühiskonna väärtustest, neis oleks justkui sees olnud kirg teha hästi, paremini ja väga hästi.

Innovatsioon – mis see on? Mitmeti mõistetav. Minu jaoks uued ideed, mõtted, lähenemised; oluline on just oskus piire liigutada. Pigem aga kipume olema oma piirides ning mugavuses kinni. Nii on lihtsam. Aga kes see ütles, et kerge peab olema?

Nihuta palun piire, oled ise pärast õnnelik, et seda tegid

Signe