Teksti mõistmise iseärasused

Loen. Ei saa aru. Loen uuesti. Ahjaa, öelda tahetakse vist seda. Või hoopis teist. Või hoopis kolmandat. Loen uuesti. Kas on asi minu mõistmises, või ongi tekst kirjutatud mitmeti mõistetavalt? Arutlen inimesega, kes ka seda teksti on lugenud. Tema mõistab asja hoopis kolmandat moodi. No keegi tark on jutu ju kirja pannud ja tahtnud sellega midagi öelda. Lugeja asi on siis mõista, mis see info siis on. Kas on probleem kirjutajas, et pole osanud asja üheselt mõistetavalt kirja panna? Või on hoopis probleem lugejas, kes ei saa aru? Tegelikult võib mõlemat olla. Raske on kirjutada nii, et teksti ei saaks mitmeselt tõlgendada aga see on võimalik. Ja kuna iga inimene on erinev, siis võib mõni kirjapandust lugeda välja seda, mida üldse pole mainitudki. Mõnikord tabab lausa kurbus, kui mõistad inimese mõistmatust või kui ei nähta konkreetset küsimust ja hakatakse sulle mingist „aiaaugust“ seletama.

Aga tegelikult jätame selle kurbuse nüüd omaette kurvastama, vaatame asju hoopis positiivselt. Iga loetud tekst paneb meid tegelikult mõtlema. Igal inimesel tekivad omad mõtted, need ei kordu. Need ei saagi kunagi olla ühtemoodi, sest pole olemas kahte „koopiamasinast“ tulnud inimest, kes on nii öelda „paberile valmis trükitud“. Meie elukogemused on erinevad. Võime asju küll sarnaselt tõlgendada, kuid ikka jäävad mingid nüansid, mis on omased just sellele inimesele.

Kui laps sünnib maailma, siis hakkab ta koheselt selle maailmaga sotsialiseeruma. Me omandame esimesed „teadmised“ maailmast.  Suheldes teistega kujuneb aja jooksul välja „mõistlik teadmine“.  „Kui inimene tajub olukorda reaalsena, siis on reaalne ka tema tegude tulemus“ (vaba tõlge Thomase teoreemist), või lihtsamalt öeldes, tegelik reaalsus ja see, kuidas me neid asju vaatame ei pruugi tegelikult ühtida. Loen teksti ja seal väljendatakse „mingit“ reaalsust, mina aga tõlgendan neid oma vaatenurgast.

Ära jonni ja aja rangelt oma rida, kuula ja loe vahepeal, rikasta oma mõtteid. Süvene korra loetusse ja püüa aru saada, kas see oli üheselt mõistetav. Või püüad ise sinna midagi juurde mõelda?

Teksti mõistmise iseärasused?

Signe

Seltsis oli laos kommunikatsiooni konspekt „Ülevaade meedia ja kommunikatsiooni teooriast“ (Ragne Kõuts-Klemm, Külliki Korts) ja raamat The child in America; behavior problems and programs. (1928).(William Isaac Thomas, Dorothy Swaine Thomas.)