Kindlasti tekkis juba sul
pealkirja lugedes mingi oma mõte? Jäta see mõte momendil oma mõtetesse. Meil kõigil
on kindlasti inimestest enda ümber omad arvamused. Aga kas me mõnikord pole
mõtelnud, miks kellestki just niimoodi arvame? Vaata, kuidas see inimene
riides käib, arvatavasti ei tea ta moest midagi! Näe, selle laps ei saa kuidagi
koolis hakkama, eks ta on laisk ja rumal! Kui inimestega suhtleme, siis
lähtume mingitest stereotüüpidest, sest nii on lihtsam ja ei pea asjasse,
inimesesse, teemasse süvenema. Omal moel tegeleme inimeste sildistamistega. Aga
mis meist tavalistest inimestest tahta,
võtame eeskuju poliitikutest, kus lastetu 27 aastane naine on ühiskondlikult
ohtlik element.
Kas meil on ikka õigust
avaldada kellegi kohta arvamust, teadmata tegelikku olukorda? Arvamusel ja
arvamusel on suur vahe sees. Vabandusena tuuakse väide, et meil on sõnavabadus,
kuid jäetakse tähelepanuta fakt, et sa ei tohi oma arvamusega riivata teise
inimese au, head nime, õigusi ja vabadusi. Nii et mõelgem enne, kas
stereotüübid meie peas on ikka õiged, äkki me solvame ja alandame teist inimest
hoopis?
Vat näe, kui laps ei saa koolis hakkama, siis ongi ta laisk
ja rumal. Lihtne. Ning too inimene, kes moest mitte midagi ei tea, ei suuda
ajaga kaasas käia. Kah lihtne. Minu jaoks on probleem lahendatud. Miks peaksin
oma pead vaevama veel ma ei tea millega, mõeldes mingite põhjuste peale? Aga miks sa
mõtled just halba, mitte head?
See oli mõned aastad tagasi, kui mu pesamuna viibis täiskasvanute seltskonnas ja siis järsku ühe härra käest küsis: "Mis sa suust välja ajasid?" Härra ei suutnud oma "habemest" midagi leida ja nii mitu korda järjest, kuni lõpuks poisiga pahandas. "Aga sa ajasid ju rumalat juttu suust välja?!" Lapsesuu ei valeta. Tema kogemus elust ja asjadest on vahetu. Täiskasvanul on juba tekkinud kõigest mingid stereotüübid ning nende järgi ta kõike ka hindab.
See oli mõned aastad tagasi, kui mu pesamuna viibis täiskasvanute seltskonnas ja siis järsku ühe härra käest küsis: "Mis sa suust välja ajasid?" Härra ei suutnud oma "habemest" midagi leida ja nii mitu korda järjest, kuni lõpuks poisiga pahandas. "Aga sa ajasid ju rumalat juttu suust välja?!" Lapsesuu ei valeta. Tema kogemus elust ja asjadest on vahetu. Täiskasvanul on juba tekkinud kõigest mingid stereotüübid ning nende järgi ta kõike ka hindab.
Nüüd mõtle uuesti selle pealkirja peale, mis kirjutasin. Mis mõtted
sul minust tekkisid?
Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelmõtlemist.
Kas see pole kurb? (D.Deluzy).
Tegelikult
on meil kõigil headus südames olemas, lihtsalt oskustest jääb puudu.
Signe
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar