reede, 15. jaanuar 2016

Lapsed liivakastis ehk siis poliitikast

Ma ei tea poliitikast tegelikult midagi. Aga ma jälgin sotsiaalpoliitikas toimuvat. Miks? Sest elu on sundinud. Kasvatades puudega lapsi pead lihtsalt toimuvaga kursis olema. Viimastel päevadel paiskus ajakirjandusse järjekordne valitsuse „ämber“, ma ei peatu sellel lähemalt, sest lugeda oskame kõik.

Meedia on  tänapäeval põhiline tegelikkuse konstrueerija. Otsides sõnale meedia definitsiooni jäin hätta. Mis asi see siis on? Meedia on justkui informatsiooni vahendaja või tööriist, mille kaudu jõuab informatsioon inimesteni.


Läbi meedia saame teada, mis sellel poliitikamaastikul toimub. Ministrikene puges ka ju selle taha, et informatsiooni jagamine oli kehvakene ehk siis nö kommunikatsiooniprobleemid. Mis ma ikka ütlen, selline pisikene mutrikene nagu ma olen. Aga ütlen. On siin Eesti riigis püüdnud ennast kuuldavaks, nähtavaks teha nii puudega inimesed kui ka omastehooldajad ja millegipärast on nende hääl olnud kui kõrbes …. Mina suur ja tähtis onu/tädi ei pea sind pisikest mutrikest nägema/kuulma.  Aastaid tagasi käis läbi eesti inimeste suude sõnapaar Teine Eesti. Meie inimesed on ära sildistatud. Need sildid on nii nähtavad meie otsustajate tegemistes, käitumises, otsustes. Et püsima jääda, peame kohanema keskkonnaga – me määratleme probleemid. Aga inimestena igaüks teeme me seda erinevalt. Nii need „esimesed“ defineerivad „teiste“ probleemid, aru saamata ja mõtlemata, küsimata, uurimata „teiste“ arvamust. Siis võtavad vastu otsused ja pärast imestavad, et miks te veel rahul ei ole, me tegime ju kõik teie heaks. Peate ennast „esimeseks“ ja arvate, et olete targemad. Minugi poolest, laske aga käia. Kahju on ainult, et ennast nii lolliks teete nende ees, keda te „teiseks“ ehk siis otsustusvõimetuks peate. Tahate positiivset arengut? Aga siis peaksite ju ometi seda teadma, et paraneda saavad asjad ainult siis, kui kõik saavad oma sõna öelda. Arutlege natukene oma rahvaga! Mnjah, naiivne nagu ma olen. 

Mõtete tekkimisele aitas kaasa Raivo Palmaru Akadeemia 2011/2 ilmunud artikkel "Pärast tõde tuleb reaalsus".

Tavaline inimene
Signe

Kommentaare ei ole: