Rõõmud ja mured

Rõõmud ja mured on sellised huvitavad asjad, et kui nendest rääkima hakkad, siis ei ole kohe kumbagi pidi hea. Kellele ei meeldi, kui oma rõõmudest pajatad, et näe kekutab kui hästi tal läheb. Või kui muredest rääkima hakkad, siis näe, jälle halab ja kurdab. 

Mis on rõõm ja mis on mure? Rõõm on meeldiv tunne. Mure rahutuse ja hirmu tunne. Eesti vanasõnagi ütleb, et rõõm ja mure on kaksikvennad.

Käisin ükspäev külas ühel perel. Pensionärist pereema oma täiskasvanud poegadega. Poegadel tõsised terviseprobleemid, nooremal määratud 100%-ne töövõimetus. Olin kuulajaks. Tegelikult on need mured mulle kõik tuttavad, sest olen nende murede sees ju isegi. Aga on ka rõõmu. Inimesed, kes on vaevelnud suurte murede käes, mis on seotud tervise, sissetulekute, väljaminekute, liikuma pääsemisega, oskavad tegelikult rõõmustada väga väikeste pisiasjade peale. Rõõmu tuntakse, kui on saadud arstidelt häid uudiseid, kui mõni probleem või mure on lahenduse leidnud. Rõõmu võib tunda külalise üle, kes on sind lihtsalt kuulama tulnud. See on nii oluline, kui sind lihtsalt ära kuulatakse, ei halvustata, ei näidata näpuga, ei hakata kohe õpetama. Lahendusi võib leida ka lihtsalt vesteldes. Hea kui kuulajal on oskust vestlust selliselt suunata, et vestluspartner suudaks ise mingite lahendusteni jõuda.

Inimesed, kes on palju muresid näinud, ei kurda aukliku tee peal vaevaliselt edasi liikudes aegluse pärast, nad rõõmustavad mittekiirustamise pärast, sest neil on aega näha seda, mis rõõmustama paneb. 

Selline siis oli minu seekordne kogemus. Õppigem rõõmustama, õppigem rõõmu pakkuma.

Signe