Pipar, sool ja igasugu muud maitsed

See on mage.

See on piprane.

Mis maitse see veel on?

Kirjutatav tekst on maitsestatud. Igaühele maitseb see isemoodi. Igaüks tõlgendab seda omamoodi. Räägitavat teksti mõistame me igaüks omast vaatevinklist. Niipalju kui on inimesi, on ka erinevaid tõlgendusi asjadele ja olukordadele. Või nagu Peter Berger ja Thomas Luckmann ütlevad, meil on igaühel reaalsusest erisugune ettekujutus. See reaalsus on teadmine, mis juhib meie käitumist. Nii kuidas tajume reaalsust, vaatame ka teatud olukordi ja isikuid ning tulenevalt sellest vaatest kujuneb ka meie käitumine. Et siis kirjutatav tekst ja räägitav jutt ei ole kõigile ühtemoodi mõistetav. Samas me jagame oma maailma teistega, suhtleme. Ei saa öelda, et oma arvamustes me pole teistest mõjutatud. Meie ümber on kommunikatsioon. Igasugune suhtlus maailmaga – kommunikeerimine. Kommunikatsiooni käigus jagatakse informatsiooni. Kuidas me saadavat informatsiooni tõlgendame, sõltub meie reaalsusest. Ühele pipar, teisele sool ja lõppkokkuvõttes on olemas ka igasugu muud maitsed.

Minu mõtteladu – koht kuhu otsustasin mõtteid ladustama hakata. Ühele on olnud minu mõtted soolased, teisele piprased, kolmandale hoopis magusad ja see meeldib mulle. Järelikult olen Teid kaasa mõtlema pannud. Vabandan, kui kohati on tekstid rasked. Samas püüan ka mõnda teemat käsitleda võimalikult lihtsalt filosoofiasse laskumata.

Filosoofia, ohjah, elufilosoof nagu ma olen.

Terry Pratchett,1948-2015 (ulmekirjanik)

„Kes on filosoof?“ uuris Brutha.
„Inimene, kes on nii arukas, et on leidnud endale töö, kus ei pea raskeid asju tõstma.“

(“Väikesed jumalad”, 1992)

Signe

Laoriiulis raamat Berger, P. & Luckmann, T. (1966). The Social Constructin of Reality.

Saamatus

Alati ei ole asjad hästi. Mõnikord võivad asjad tunduda suisa väga halvasti. Asjad, mis ei ole hästi ja on suisa halvasti, nõuavad tegelikult remonti. Mingil moel parandamist, et siis jälle hästi oleks.

Kas meil on õigus ennast aega-ajalt halvasti tunda? Ikka. Aga kui tunnedki ennast halvasti ja seda välja näitad, siis öeldakse sulle, et sa oled luuser. Meie maailm on ehitatud kuidagi selliselt, et pead olema kogu aeg edukas. Kui sina moment edukas ei ole, kantakse sind maha.

Äkki sa vajad hetke iseendale? Millegipärast sa ei või seda endale lubada, sest kodanikuna pead sa olema riigile igal hetkel kasulik. Samas need eluhammasrattad, kuhu vahele on võimalik jääda – mõned ongi sellised, kuskohast väljapääsu pole lihtne leida. Mõnikord mõne probleemi lahendus kipub keerlema kui nõiaratas. Lahendus on justkui lihtne aga see eeldab midagi, mis viib sind probleemi juurde tagasi.

Mul on suur väsimuse hetk. Olen neli aastad kakelnud oma käega. Tegelikult saan selle pooleteisekäelisena olemisega talutavalt hakkama. Aga ma ei jaksa enam jagada seletusi, et vaatamata sellele, et mul on kaks kätt keha küljes, olen teatud asjade tegemisel väga saamatu.

JOKK

Signe

Egoism

Vestlesin ühel päeval oma muusaga. Nagu ikka peale neid vestluseid toimub mõtete laoriiulis väike toimetamine.

Teemaks seekord jälle aitamine. Pean oluliseks seda, et me märkaksime abivajajaid ning õpiksime olema toeks ja abiks võimaluste piires. Seekord jäin aga mõtlema selle peale, kuidas mõned inimesed õpivad teiste head ära kasutama. Eks siin peab aitajal endal olema silma ning taipamist, et seda ei juhtuks. Tegelikult on kurb meie maailmas suhtumine, kus teame väga hästi meile vajalike inimeste asukohta just siis, kui meil midagi vaja on. Muul ajal ei meenu nad meile mittemingil moel. Või teist tüüpi inimesed, kes teavad, et on korra sinu käest abi saanud ning tulevad järgmisel korral juba nõudmisega: „anna veel“. On ka kolmandat sorti inimesi, kes peavad sinu antut väheseks ning tulevad võtavad ise juurde.

Vana tõde on see, et anna abivajajale õng mitte kala.

Märka abivajajat, ole hooliv. Aga ära lase endale liiga teha.

Egoism ehk isekus, see on vajalik, et ellu jääda. Oskus on aga õppida olema täpselt parajalt egoistlik. Kuidas seda isekust parajaks timmida, ma ei tea ega oska nõu anda. Lihtsalt peale seda väikest vestlust pidasin vajalikuks tähelepanu juhtida sellele tõsiasjale, et aegajalt kiputakse ära kasutama headust.

Õppige kõiki tarkusi läbi iseenda südame laskma, nii nad saavad teie tarkuseks. (Luule Viilmaa)

Nii et kuulakem oma südant.

Signe

Ma olen tark, ilus ja hea

Võtan teadmiseks!
Uudishimulik oled!

Signe

Kas te ...

… õnnest teate midagi? On ta Teile tee peal vastu jalutanud, Teid teretanud ja ütelnud: „Siin ma nüüd olen, sinu õnn“? Äkki pole lihtsalt tähele pannud õnne sosinat?

Oskus olla teel, hoomata maailma enda ümber ja taibata, sinu tee on sinu õnn. Tean, tahad vaielda, sest kui elus on asju, mis õnnetuks või haiget teevad, siis mis õnn see on? Ikka on. Õnn on oskus olla teel, õppida neist asjust, mis meile jagatakse. Mõnikord tuleb taipamine kohe, mõne asja saame teada hiljem, milleks see hea on.

Meie elus on hetked, milledest me kirjutame ajaloo. Need hetked kulgevad ajas ning need hetked ei kordu. Kas Herakleitose ütlust teate: „Sa ei saa astuda kaks korda samasse jõkke“. Jälle tahad vaielda. Ma seisan jõe ääres ja astun üks ja teine ja kolmas kord siia jõkke, see jõgi pole siit ära läinud. Jaa. Aga see vesi, millesse sa enne astusid, on ammu juba allavoolu läinud ja aeg, ka see on teine – eelmise astumise aega sa tagasi ei too.

Kas me teame õnnest midagi? Ta ei tule meie juurde ja ei ütle, siin ma nüüd olen. Õnn on sinu oskus olla teel ning kirjutada nendest hetkedest ajalugu.

Ilusaid hetki!

Signe

Ei kakle

Oma eelmise kirjutise peale jäin mõtlema, ega ma riiakas polnud? Meil kõigil tekivad mingitel hetkedel kahtluse momendid. Ei ma polnud väga riiakas, juhtisin tähelepanu sellele, et inimestena oleme väga erinevad. Ja palusin arvestada selle erinevusega. Me ei saa kunagi olema kõik ühtemoodi inimesed.

Mida põhjustab aga erinevus – konflikte. Olin puudutatud sellest, et minu aastatega tehtud töö ja saavutatu võis lihtsalt nelja tuule poole lennata. Minus sai võitu negatiivne emotsioon.

On siis kaklus hea või halb? Sirvisin Golemani raamatut „Emotsionaalne intelligentsus“ ja leidsin pealkirja, „Hea tüli“. No järelikult võib konflikt ka hea olla. Järele mõeldes oli minu tunne, et mind rünnatakse hea, sest see sundis mind kirja panema mõned mõtted. Oluline on oskus toime tulla konfliktsituatsiooniga. Mõnikord on see raske, sest mina näiteks olen kohati keskmisest natuke temperamentsem, eriti kui asi puudutab lähedasi. Aga ma olen õppinud seda, et tuleb sellel vihastumise/solvumise momendil ennast situatsioonist „välja tõsta“ ning katsuda vaadata tekkinud olukorda asjaga mitteseotud inimese pilguga. Tekib palju selgem pilk ning edasise tegutsemise otsused on loodetavasti mõistlikumad ja ratsionaalsemad.

Ma ei tea, kas suutsin ennast mõistetavaks praegu teha. Konfliktid on elu osa. Sest me oleme erinevad ja meil on emotsioonid. Mõtle sellele energiakogusele, mis sa vihastumise peale kulutad. Äkki ma saanuks seda energiat kasutada kusagil mujal? Mõnes endale palju meelepärasemas tegevuses.

Käime selle mõtte nüüd uuesti läbi. Ma tundsin ennast puudutatuna ja minus sai võitu negatiivne emotsioon – õhus oli konfliktioht, tahtnuks inimest koheselt rünnata. Astusin korra olukorrast välja ja vaatasin asja teise inimese pilguga – jõudsin tõdemuseni: see kaklus ei vii kuhugi, panen kirja mõned õpetussõnad, et rohkem nii ei juhtuks. Lõppkokkuvõttes kasutasin tekkinud vihaenergia positiivse asja tegemisele, mitte teisega kaklemise peale.

Et inimest muuta, tuleb alustada tema vanaemast. (Victor Hugo)

Aga me võime muutuda ja muutumegi, kui püüdleme millegi  poole.

Signe

Laoriiulis Daniel Goleman „Emotsionaalne intelligentsus“

Ei saa mitte vaiki olla

Seekord pani mind kirjutama hoopis see, et tundsin ennast halvasti. Mind oleks justkui rünnatud, aastatega tehtu ja saavutatu sattus ohtu.

Teadjad teavad mu tütre valikulise mutismi lugu. See teekond ei ole lihtne olnud, sest mul pole olnud õpetajat, nõuandjat, pole olnud õpetusi ega juhiseid. Ei ole minul inglise keele oskust, et natukenegi sel teemal targemaks saada ja ei olnud 14 aastat tagasi saada ka muid materjale, mis tutvustanuks ärevushäiret. Elu oli kui pidev jalgratta leiutamine. Aga mul oli usk, mul on usk täna ja mul on usku homsesse.

Tahan anda mõned lihtsad nõuanded. Need võivad endalgi ununeda aegajalt.

Me kõik soovime, et meid võetakse sellisena nagu me oleme. Kui sa soovid, et ma muutuksin, siis küsin, kas ma ei meeldi sulle. Miks soovid mind muuta? Andestan sulle, sest sul on üllad eesmärgid, aga see kelleks sa mind muuta tahad, ei ole mina. Tegelikult ma muutun kogu aeg. Igal päeval saan mingi uue kogemuse või teadmise  võrra rikkamaks. Ma ei ole homme see, keda sina tundsid eile. Aga kui sul on siirast pilku minu jaoks, siis sa näed seda muutust. Mis ma öelda tahan? Oleme inimestena väga erinevad, oleme erineva temperamenditüübiga. Mõni meist tormab ja toimetab pidevalt ringi, suhtleb palju, alustab pidevalt mingite uute projektidega, kaasab, suunab, õpetab. Aga meie seas on ka märksa rahulikumaid inimesi, kes ei vaja pidevat melu. Me arvestame ju sellega ning ei sunni neid tegema asju, mis on nende jaoks raske. Tööl näiteks ei saa ju panna läbirääkimiste laua taha inimest, kes on loomult väga leebe. Palun ära püüa mind muuta sinu sarnaseks, ära ütle, et ma pean, sest see on mulle hea ja kasulik. Selline sund võib hoopis mulle liiga teha. Sest kõige selle tegemine, mis sa soovid, ei ole  minu jaoks lihtne.

Ole mõistev!

Ära kiirusta!

Ära nõua!

Ära küsi MIKS? MILLAL? Palju on selliseid küsimusi, millele sooviks isegi vastust saada.

Enne kui tegutsed, pea palun nõu mõne asjatundjaga või vii ennast teemaga korralikult kurssi, muidu võid teha rohkem halba kui head ning ära nullida teiste aastatega tehtud töö.

Usu!
Usalda!

Kuula!

Mõtle kaasa!

Ole loov!

Ära halvusta, sunni, nõua! Pigem aita meelde tuletada  positiivseid ja tugevaid külgi. Ehk on vaja hoopis sinu pilku ja loovust nende tugevate külgede kasutama õppimisel/õpetamisel. Aga samm haaval! Ära sunni ja nõua …

Mõtle enne kui tegutsed. 

Signe