Pipar, sool ja igasugu muud maitsed

See on mage.

See on piprane.

Mis maitse see veel on?

Kirjutatav tekst on maitsestatud. Igaühele maitseb see isemoodi. Igaüks tõlgendab seda omamoodi. Räägitavat teksti mõistame me igaüks omast vaatevinklist. Niipalju kui on inimesi, on ka erinevaid tõlgendusi asjadele ja olukordadele. Või nagu Peter Berger ja Thomas Luckmann ütlevad, meil on igaühel reaalsusest erisugune ettekujutus. See reaalsus on teadmine, mis juhib meie käitumist. Nii kuidas tajume reaalsust, vaatame ka teatud olukordi ja isikuid ning tulenevalt sellest vaatest kujuneb ka meie käitumine. Et siis kirjutatav tekst ja räägitav jutt ei ole kõigile ühtemoodi mõistetav. Samas me jagame oma maailma teistega, suhtleme. Ei saa öelda, et oma arvamustes me pole teistest mõjutatud. Meie ümber on kommunikatsioon. Igasugune suhtlus maailmaga – kommunikeerimine. Kommunikatsiooni käigus jagatakse informatsiooni. Kuidas me saadavat informatsiooni tõlgendame, sõltub meie reaalsusest. Ühele pipar, teisele sool ja lõppkokkuvõttes on olemas ka igasugu muud maitsed.

Minu mõtteladu – koht kuhu otsustasin mõtteid ladustama hakata. Ühele on olnud minu mõtted soolased, teisele piprased, kolmandale hoopis magusad ja see meeldib mulle. Järelikult olen Teid kaasa mõtlema pannud. Vabandan, kui kohati on tekstid rasked. Samas püüan ka mõnda teemat käsitleda võimalikult lihtsalt filosoofiasse laskumata.

Filosoofia, ohjah, elufilosoof nagu ma olen.

Terry Pratchett,1948-2015 (ulmekirjanik)

„Kes on filosoof?“ uuris Brutha.
„Inimene, kes on nii arukas, et on leidnud endale töö, kus ei pea raskeid asju tõstma.“

(“Väikesed jumalad”, 1992)

Signe

Laoriiulis raamat Berger, P. & Luckmann, T. (1966). The Social Constructin of Reality.