Mõnikord on nii, et
mõtetes on tühjus. Mõnikord on seda tühjust vaja, et uus mõte saaks kuhugi
idanema hakata. Mõtlesin peale ühte vestlust korraks oma kogemuste peale. Olen saanud
tunda, mõtelda, otsustada, teha elus üksjagu selliseid asju, mis on rasked. Olen
saanud tunda, mõtelda, otsustada, teha ka neid asju, mis teevad hinge rõõmsaks. Mälul
on omadus jätta meelde positiivsed asjad. Ma ei mäleta kustkohast ma seda
lugesin, no mõnikord ei tee peale lugemist tarkuseterade kohta märkmeid. Aga mingid negatiivseid kogemusi keha mäletab
ja jääbki mäletama. On asju, mis meenuvad siis, kui keegi vajab toetust,
mõistmist, nõustamist ning läbi oma kogemuse saad edasi anda abi vajavale
inimesele just selle, mida ta vajab.
Meile antakse elus
kogeda ja läbi elada nii mõndagi. Oluline on teadmine, et kõik asjad tulevad
õigel ajal. Mingis mõttes ei saa me elada minevikus, et oh – miks ma ei teinud
nii või teisiti. Aga me saame õppida sellest kogemusest. Alati ei tule see
mõistmine ja teadmine koheselt. Mõtleme ju, et milleks seda nüüd vaja oli. Mõne
asja kohta võib see teadmine tulla väga palju aastaid hiljem. Miks? Sest arvatavasti
oli sellele kogemusele midagi veel juurde vaja, et me jõuaksime asja tuumani.
Oskust peab olema
mõtelda.
Signe
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar