Jõulumõtisklus

Jõulud on kiire aeg. Olen aastaid teinud tööd kaubanduses ja tegelikult ma enam ei tea, mis on jõulutunne. See aasta ma ei pannud isegi seda tähele kui jõulukaunistused üles pandi, olin novembri lõpus ühel päeval pool päeva juba tööl olnud kui alles märkasin, et ahaa, meil on jõulukaunistused pandud. Tänavu aasta on mu jõulud natuke teistmoodi, saan kodus olla ja seda tänu käe operatsioonile. Loodan, et sellest oli kasu ning saan tagasi normaalselt toimiva käe.

Hooldekodus eakate jõulupeolt meeldis mulle jõuluvana mõte, mõelge häid mõtteid ja saatke head soovid oma mõtetes teiste poole teele. Uskuge, see teeb head ja need head soovid saadetakse teile ka tagasi. Vaatamata sellele, et ma ei oska jõulutunnet enam tunda, pole ma kunagi loobunud uskumast headusesse. Isegi siis, kui mul oli väga raske. Sel ajal oli inimesi, kes tahtsid mulle kaasa tunda, ütlesin neile alati, et kindlasti on neid kellel on veel raskem, mina püüan hakkama saada. Ma pole kunagi loobunud uskumast, et saan oma laste tervised korda, seda isegi siis kui mu ööd jäid väga lühikeseks. Pesamuna perthes näitab paranemise märke, me ei pea suvest saadik enam karkudega käima, endokrinoloog tegi ka meile jõulukingituse, seda arsti me ei pea enam külastama. Usu ja sinu usk täitub. Usu head ja sa saad selle. Mõnikord lihtsalt läheb aega, tuleb kannatlik olla.

Märgakem inimesi enda ümber, kallistame neid, hea sõna ütlemine ei võta tükki küljest ära. Paneme tähele mures inimest enda kõrval. Tehkem head ka muul ajal, mitte ainult jõuluajal.

Leidke palun aega! Tean, et on kiire, liigagi hästi tean, sest mulle on öeldud, et sa ei püsi vist pudeliski paigal.

Signe