reede, 11. detsember 2015

Operatsioon, kirurgiline ja mittekirurgiline

Süst õlga ja oota. Mingi hetk mõtlesin, et ma ei jätnud ju oma kätt kõhu peale, hakkasin teise käega seda siis ära tõstma. Otsi kuskohast tahad aga kätt ei olnud, ainult tühi koht. Piilusin teki alla, kus siis käsi on? Täitsa olemas. Tuimestatud.
Opi ajal narkoosiarst uuris vahepeal, kuidas läheb? Mulle oli linadest müür ette ehitatud. Hästi läheb, vaatan kaamerast, kuidas kirurg oma tööd teeb. Sa oled uudishimulik, tahad teen su käest pilti? Tahan küll. See käsi oli nagu notsu üles riputatud ja toimetati selle kallal.



Nüüd olen natukeseks ajaks kipsis. Kolm pluss kolm nädalat. Remonttööd olid vajalikud, ehk saan tagasi sellise normaalselt toimiva käe

 Käisin perearsti juures sidumas, käel on kümme õmblust.

Seni õpin täitsa ühe käega elama. Jope lukku kinni ei saa, saapapaelu siduda ei saa. Mütsi proovisin mitu korda ühe käega pähe tõmmata, ei õnnestunud peanuppu mütsi sisse saada. Õnneks koti lukku saab hammastega tõmmata ja puhast pesu sorteerides olid ka hambad abiks, tekikott oli ju vaja kokku lapata ja sokid paarilistega ühendada. Pead pesta ei oska ühe käega, ei saa ju ühe käega kahte asja teha. Paistab, et riietekapist lähevad loosi ainult dressipüksid ja T-särgid. Ja teate see jope luku kinnitõmbamine - kui riie otsustab luku vahele minna, kus ei saa enam jalgupidi kah jope seest välja ronida, siis istud tugitoolis ja nikerdad nii et nahk märg.

Aga tegelikult pole häda midagi, kõik on hästi.

Signe

Kommentaare ei ole: