Lapse arvamus

FB on koht, kuhu saab mõnikord oma mingeid mõtteid  kirja panna. Mõne päeva tagune kõlas sedasi: Täna lastega pikapäevarühmast sööma minnes küsisin lõpuks, miks te alati võitlete selle pärast, kes õpetajaga kõrvuti saab minna. Vastuseks öeldi, et sa oled nii hea õpetaja. Ja mind nüüd siis kummitab, milline on lapse jaoks lapse arvates hea täiskasvanu? Teooriaid ma tean, täiskasvanute arvamusi asjast kah. Aga lapse/laste arvamus? Uurisin kodus oleva lapse käest, ta ei viitsinud minuga "filosofeerima" hakata ja vastas: "Igaühel oma arvamus". ... nii et jooksin ikka ummikusse ja kirusin oma õpetusi, et igaühel oma arvamus, et lihtsalt peab oskama vaielda, arutleda ning vastaspoolt kuulata.

Vastukajana kuulsin muidugi kiituseid. Aitäh nende eest. Aga vastust küsimusele ei ole mul ikkagi.

Ega mu mõtted sellest siis seisma ei jää, nemad liiguvad ikka omasoodu.

Palju me küsime laste arvamusi, mõtteid, ideid? Muidugi küsime! Aga mõnikord jääb tunne, et küsime nende arvamust siis, kui see meie täiskasvanute jaoks kasulik või mingil muul moel oluline on. Sealsamas mõni pisiasi, mida mina täiskasvanuna arvan omavat otsustusõigust, võib olla lapse jaoks elulise tähtsusega ning tema hing võib tunda ennast solvatuna, et temaga pole arvestatud. No näiteks kui kortermajas elades keelatakse muruplatsil palli mängimine, sest muidu tallatakse muru ära. Kus see laps siis mängida saab? Või mida ta siis üldse mängida tohib, kui täiskasvanu otsustab ka lihtsate lastemängude üle? Miks näiteks emana keelata kaheaastasel lapsel liivakastis mängida, tuueks põhjuseks selle, et riided saavad mustaks? Keelata puu otsa ronimist kukkumise kartuses? Aga kuidas see vilumus siis tuleb, kui mitte harjutades. Ei tea, olen emana koos lastega porilombis pläterdanud, õpetanud ja julgustanud lausa puu otsa ronima, turninud koos lastega ning koos proovinud turnides "trikke" teha. 

Igas vanuses lapsel on tema jaoks olulistes asjades oma arvamus. 

„Te tahate lihtsalt minu arvamust teada? Ja sellepärast kutsusitegi mind siia?!” Selline oli ühe väikse poisi hämmeldus, kes osales arutelul koos lasteombudsmani nõunikega. (Reinomägi, A. & Aru, A.)

Mõtlemiseks artikkel ajakirjast Sotsiaaltöö, märts 2014 Reinomägi, A. & Aru, A. „Te tahate lihtsalt minu arvamust kuulda?“
Artikli leiate selle lehe pealt:

http://www.tai.ee/et/valjaanded/ajakiri-sotsiaaltoo/loe-artikleid

Signe