Uni on, sest kell on
tudiaeg. Ja minul ei ole Teile midagi kirjutatud. Kiikan ätiks kerinud kassi
tugitoolis, põõnab isuga. No mis on kassil muret? Peaasi, et kõht on täis ja
magada saab. Titena ärkas meite kiisu hommikul koos minuga ja nõudis koheselt
süüa, ise mööda jalgu hõõrutades. Ja kui kohe ei andnud, siis hammustas. Oi ma
olin siis kuri ja ütlesin alati, et ei anna ma enne midagi, kui pole oma kohvi
ära joonud. Täna ta ärkab alles siis, kui olen oma hommikukohvi äratuseks ära
saanud juua ning marsib alles siis kööki kõhutäit nõutama. Nii, et mis on
kassil muret – peaasi, et kõht täis ja magada saab. Inimene on palju suuremate
muredega. Ei piisa ainult hommikukohvist, vaja on palju muudki – vaja on teha,
vaja on tarbida, vaja on suhelda, vaja on tööd teha, ja nii edasi ... . Sellest,
mis vaja, teeme me valiku, kes mida tähtsaks peab. Nii võimegi lehtedest lugeda,
et mõne inimese valik on hümniseadus, teisel igapäevane toimetulek – kellel oma
tunnete ja emotsiooniedega, kellel peavarju, kellel sellega, mis toidulauale
panna. Me oleme erinevad. Meie mured on erinevad. Meie võime asju mõista on
erinevad.
Meie oskused, võimed,
tahtmised kõike siin elus olevat ja juhtuvat lahendada, on erinev. Kogu selle
muretsemise juures tunnen rõõmu nendest inimestest, kes oskavad naerda ja
naeratada, kes näevad ka head ja positiivseid asju.
Jah, mure ei kao aga
kui mure on elu sisu, siis kaod Sina.
Rõõmustage Eesti
juubeli puhul!
Signe
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar