„Kuule, homme on reede ja kas uut blogipostitust ka lugeda
saab? Kiire aeg sai ju mööda?“ „Aaa, ahah, misasja, mida, oota, mul pole mõtteid,
kuule, ma pole veel teemast väljagi saanud ja sa tahad, et nüüd tarka panema
hakkan? Äääää?“
Nojahnoh, no oli natuke tempokam periood ning polnud aega
kirjutamiseks, mis siis, et mõtteid oli kuhjaga.
Nüüd on aega, aga mõtteid pole, sest pea on tühi. Võtan
lihtsalt mõnesekundilise pausi.
Peale sekundist pausi suutsin juba mõelda, et olen hüpik,
sest tegelikult on pea mõtteid ja ideid täis. Oh, sedasi on raske olla ju.
Nii et jah, täna on reede ja peate leppima mõtete
virrvarriga ehk siis vabanduste hunnikuga, mika ma midagi ei kirjuta või noh
täpsemalt öeldes, ei pane tarka. Tegelikult suutsin paberile panna mõned read,
märguandeks Teile et olen tagasi.
Unista.
Kui unistad, siis mõtle, kas saab teoastada.
Ole realist.
Tegutse, mitte ära ainult mõtle, et vaja teha.
Samm sammu haaval ja julgelt, saad ehk enda kohta nii
mõndagi huvitavat teada, milleks kõigeks sa võimeline oled.
Signe
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar