reede, 27. jaanuar 2017

Kuule ...

... miks sa mind sellise pilguga vaatad? Kas mu tundlad pole ühepikkused? Või olen liiga kortsus? Või on mu maja liiga suur, tekitab kadedust? Või äkki hoopis väike, kuidas küll sellises uberikus elada saab?

Tahtsin kirjutada millestki muust aga teen seda mõni teine homme. No ma lihtsalt avastasin selles kuupäevas ja kuus ühe olulise asja, mis ütleb mulle, et ma tulin kunagi siia maailma. Päikest vaatama, tähti taevas lugema, metsast maasikaid ja mustikaid otsima, raamatutest tähti kokku lugema, pilte joonistama, õpetama ja õppima, huvituma ajaloost või hoopis tegelema spordiga. Me kõik teeme midagi, mis meile meeldib. Ja need asjad on nii erinevad, mis meeldib ühele, see ei meeldi teisele.

Ah … ära vaata mind sellise pilguga. Ma ei viitsi täna mingit mõistujuttu ajada. Aga ma igaks juhuks kontrollin üle, kas mu tundlad on ühepikkused.

Ma tegin endale halvaatorti, kingitus endale. Mmmmm
Tee ka enda olemine mõnusaks, kasvõi hetkeks … teetass näppu, mõnusalt tugitooli ja …


Signe

Kommentaare ei ole: