Millestki ja mittemillestki

Kükametsa Maali istub oma kitse, kanade ja koeraga metsas. „Eesti 2030“ visioon räägib, et tuleb tagada elamisvõimalused igas Eesti asustatud paigas. Maali elab kaugel metsa sees, pood jääb 25 km kaugusele. Ah mis mets see enam on, vanasti oli jah suur ümberringi, nüüd jalutad ja näed ainult puudeta laikusid mõne üksiku puuga. Tee, mis Maali juurde viib, on kevadiselt porine ja pehme. Maalil on vaja poodi minna, leiba on vaja ja muud kraami kah. Kodanikuühiskonna idee räägib, et naaber aitab naabrit. Naabrid jah ka kilomeetreid eemal olemas. Noor pere kolme lapsega, kes on miskil põhjusel maale elama jäänud. Meeldib maal. Naabripere üks laps on erivajadusega, mis paneb pere 24/7 toimetama. Nad hää meelega aitavad Maalit, aga praegu pehme tee peal oma vana autoloksuga raske liikuma pääseda. Aega ka vaja leida ja nuputama päevaplaani kallal. Aga poes nad käidud saavad, koos on kergem. Raskem on siis kui lapsega suures linnas arstil vaja käia, sõit võtab ju raha ja päev läheb selle pääle ää. Naaber aitab naabrit, Maali annab mune noortele sõidu eest. 

Pereema on palju pidanud muretsema, nuputama ja mõtlema. Aga igal inimesel on omad jõuvarud ning tervis ei ole enam see, depressioon. Seniks kuni abi sai .... . Vana süsteemi järgi sai omale töövõimetuse. Täna tunnistati osaliselt töövõimeliseks ja peab olematust sissetulekust ennast näitamas käima linnas ning tõestama kui väga ta tahab tööle minna. Aga omal ajal üheks  kurja juureks oligi see, et ta ei saanud tööle minna. Polnud last kuhugi jätta ja kui leidnukski tööd, läinuks palk tööle sõitmise peale. Uus süsteem sildistas pereema luuseriks, hirm haiguse süvenemise ees on suur, sest meeleolu pole hea. Aegajalt mõtleb pereema teise pere peale, kes lähikonnas elas. Nad läksid minema, linna. Neil oli eestkostetav peres ja keskmine laps tahtis heasse kooli minna. Vähese rahaga hakkama saamiseks pead olema tõeline kalkulaator. Ei saa ju tõestada kohtule naabrite käest muna ja piima ostmist, pole tõestusmaterjali, miks eestkostetava arvelt sularaha pidid välja võtma ja naabrimemme hambad pole kaarditerminaliks, veel vähem huvitab naabrimemme raha kuskil „masinas“.

Majanduslik jõukus, turvalisus, võimaluste mitmekesisus – Säästev Eesti 21. Mõisteid on võimalik defineerida mitmeti. Kükametsa Maali mõistab seda ühteviisi, naabrinaine teist ja mina siin Eestimaa kuskil nurgas kolmandata moodi.

Tahtsin kirjutada Maalist, kukkus välja teisiti. Ahjaa, mul ei ole ees prototüüpe, vaid lihtsalt panin sõnad mõtete najal paberile.

Kas me tegelikult ikka jõuame reaalselt reaalse inimeseni?

Signe