Aasta

Aasta vahetub peagi. Kas peaks tegema sellest kokkuvõtte? Proovin. 

Mis ma siis teinud olen? Eks blogilugeja teab, sest ühte ja teist olen pajatanud ka oma tegemistest lisaks mõtete ladumisele. Kiikasin oma aasta mõtteid, millised need siis on olnud. Kõige loetum postitus blogis räägib tütre valikulisest mutismist ja tundest kui ei suutnud enam vaiki olla. See kurbuse tunne, kui sinu aastatega saavutatu tahtis käest kaduda; edusammud, mille nimel on vaeva nähtud, kippusid käest libisema ja seda ainult sellepärast, et kõik arvavad, et nad teavad kuidas on kõige õigem, ise tegelikult teemasse ei süvene .... Madalseisu saime lahendatud, me ei anna lihtsalt alla. Kui soovid aidata, siis esmalt mõtle, ega sa oma tegutsemisega asju hullemaks ei tee. Uuri enne palun, mis on oluline ja millist abi tegelikult vajatakse. 

http://siisimotteladuja.blogspot.com.ee/2017/01/ei-saa-mitte-vaiki-olla.html

Sellel aastal tuli blogisse ka üks proua, kel nimeks Kükametsa Maali. Ta käib küll harva, kuid sellegipoolest avaldab ta aegajalt oma vanainimese mõtteid. Aga mitte ainult, Maali tuli koos aruteluga haldusreformist ja utilitarismist. Utilitarismi kohta on hea raamatu kirjutanud Igor Gräzin. Sügisel lehest  ühte Gräzini arvamuslugu lugedes kirjutas ta ka Kükametsast. See selleks. https://www.ohtuleht.ee/843250/igor-grazin-haldusreformi-probleemid-alles-algavad

 http://siisimotteladuja.blogspot.com.ee/2017/04/miks-on-nii-ja-mitte-teisiti.html

Vaieldamatu lemmik on Teile olnud postitus mu tütre piltidest. Aitäh.

http://siisimotteladuja.blogspot.com.ee/2017/07/maris-joonistab.html

Kiire ülevaade minu tegemistest ka siis selle aasta jooksul. Aasta 2016 lõppes minu jaoks sellega, et olin kipsis. Uue aasta algus tähendas taastumist, mis aga ei läinud hästi. Selleks, et käsi uuesti mingil määral toimesse saada, tähendas tüsistuste likvideerimst ning seejärel taastusravi. See tähendab omakorda seda, et kõike ma enam vasaku käega teha ei saa, pean koormustega ettevaatlik olema, motoorika on narrivõitu ja noh aegajalt suudab see käsi mul ikka kopsu üle maksa ka tõmmata, kui näiteks maha pillatud toorest kanamuna peab koristama hakkama. Oma endisele ametile pidin nägemist ütlema.

Kevadel, mis kevadel, ikka suve hakul panin selga ilusa kleidi ning käisin tõin koju paberi, mis anti tasuks kolme aasta töö/õppimise eest. Omandasin sotsiaaltöötaja kutse ning sügisel alustasin antud valdkonnas ka tööd. 

Ainus asi, millega ma rahul ei ole, on see, et pole saanud kaamerat kätte võtta niipalju kui varasemalt. Mõnusaid kolamisi ja looduspilte olen saanud vähe teha. See eest olen sattunud mõnele üritusele, kus on saanud teha mõned klõpsud. Lisaks väsis mu vana "seebikarp" enne ühte tähtsat sündmust, kus pidin olema "operaatoriks" ja õhtujuhiks ning muretsesin uue "seebikarbi". Uue masina tundma õppimiseks aega ei olnud .... vaatamata sellele saab uue "seebikarbiga" viis pluss pilte.

Aasta on olnud mitmekesine. Olen kohanud, tuttavaks saanud väga paljude uute inimestega. Saanud uusi mõtteid, kogemusi, teadmisi. Mida aeg edasi, seda rohkem mõtlen seda – et kui vähe ma tegelikult tean. Aga seda, mida ma tean – jagan ka Teiega.

Tänud kaasaelajatele!

Kaunist aastavahetust!

Signe

Kaunist jõuluaega!

Ma ei taha kirjutada suuri sõnu. Püüan väljendada suuri tundeid - armastage oma lähedasi. Hoidkem üksteist, hinnake seda mis meil on, väärtustage hetki koos laste, vanemate, sõpradega - inimestega, kes on meile tähtsad ja keda me kiiretel aegadel võibolla kipume ära unustama. Kallistage, öelge hea sõna, olgem olemas.

Armastusega

Perekeskset jõuluaega Teile!

Signe

Küsimuste esitamine

Ega sa salatid ei soovi? Aaa, eee, tänan, ei soovi.

Ega teil kliendikaarti ei ole? Mida? On ikka.

Ma tegin salatit, ega te seda kaasa ei soovi, saaksin panna? Ei, tänan, vist ei soovi.

Sa vist täna minu juurest läbi ei saa hüpata? Kas tahad siis, et tulen või ei tule? Ma ei saa su küsimusest aru.

Ma ei tea, kuidas peaksin küll vastama küsimustele, kui minult küsitakse küsimus moel, kus on sees sõna EI. Vastus on juba küsimusse sisse kirjutatud ju. Ma siis tõesti ei soovi, ei ole, ei saa. Üritan viisakas olla 😊.

Poleks mõelnud sellise asja peale, kui sel nädalal poleks juhtunud kuulma eitavas vormis esitatud küsimusi.

Kas salatit soovid? Lause lühem ja mõistetavam. Vastus ei või jaa. Aga jah, kui soovid et külalised sinu salatit ära ei sööks, siis küsi eitavalt 😊 sel juhul on lootust, et seda ära ei sööda 😊.

Palun kliendikaarti või küsimusena: kas teil on kliendikaarti?

Ehk oli nädal lihtsalt selline? Aga jälgin tähelepanelikumalt, kuidas me küsimusi esitame 😊 😉

Signe

MIDA TEHA EI TOHI?

Ükspäev oli meil kodus arutlusel põnev teema. Teate, ma sain jupimaad targemaks. Kuidas käituda mingites erinevates olukordades? Tavaliselt me teame, mida me teha tohime ja siis teeme seda. Mõnikord ei tea ka, mis me siis teeme? Näiteks kui pannil õli põlema läheb? Kas tead, mida teha? Haarad kopsikuga vett ja tahad kustutada? Kas tead, et sedasi teha ei tohi! Miks? Sest siis tekkib plahvatus ja tuli paiskub kõikjale laiali. Sellises olukorras on kõige tähtsam see teadmine, mida sa teha ei tohi ja kui tead, mida teha tohid, siis on asjad kontrolli all. Oma teadmisega just mitte teha tohtimisest võime pääseda kõige halvemast.

Kas Te olete mõelnud, et tegelikult enamus inimesi teavad, mida mingites olukordades teha ja neid inimesi, kes omavad teadmist sellest, mida teha ei tohi, on märgatavalt vähem. Mõtle mõnele igapäevasele olukorrale.

Keegi inimene lamab tänaval. Sa astud mööda, sest arvad, et joodik, sul ei ole teadmist, et tegelikult sai inimene insuldi. Sa ei tohi teha otsust arvamise põhjal!

Näed poes emaga agressiivselt käituvat last – hurjutad emaga, et too pole osanud oma last kasvatada. Jälle arvad, sa ei tea, et sellel lapsel on diagnoos....

Minu elust näide: lapsel on valikuline mutism. Väga paljud inimesed on andnud nõu teha just midagi sellist, mida antud diagnoosiga TEHA EI TOHI. 

Jne ... jne ... ma ei too rohkem näiteid.

Me teame, mida teha on vaja. Vähe on neid inimesi, kes teavad, mida teha ei tohi.

Mida sina tead?

Mina küll praegu mõtlen, kas ma tean, mida nii mõneski olukorras teha ei tohi.

Signe

Arvan või tean?

Alustan seekord sellega, millega eelmisel korral lõpetasin, sest see jäi kummitama. Palju teeme oma elus otsuseid selle põhjal, et me arvame asjast nii? Vestlesin ükspäev endise töökaaslasega ja ta ütles, et teatud söögikohas krooniliselt antakse talle väiksem lihatükk kui mehele. Vastus on tegelikult ju lihtne, üldise arvamuse kohaselt söövad mehed palju liha ja naised järavad salatit. Kõik oleks ju korras, aga kui mina tahan ikkagi saada suuremat lihatükki kui mees, miks siis jagatakse ports arvamuse põhjal, mitte ei küsita minu käest? Kui küsid, siis saad ju teada! Ja teadmise põhjal tehtud otsus ei tee osapooltele pahameelt. Lihtne ju?! Tegemist on suhtlussituatsiooniga. On`s meil siis oskust omavahel suhelda? Millised meie suhtlussituatsioonid välja näevad? Oskame ka vastaspoolt kuulata, asjasse süveneda ja siis kaasa rääkida? Paistab, et siit koorub välja uus teema, millest kunagi kirjutada.

Mina arvan, et päike on punane. Kas keegi vaidleb vastu?

Mina tean, et päike on kollane. Vastuargumente?

Mina tean, et minu orhidee hakkab kohe õitsema.

Sina arvad, et mul ei ole orhideed.

Mina arvan, et võin öelda sulle loll.

Mina tean, et halvasti teisele ütlemine on inetu.

Mina arvan, et parim vaba aja tegevus on sport.

Mina tean, et igal inimesel on oma lemmiktegevus vaba aja veetmiseks.

Signe

Loen ja imestan. Ei, tegelikult ei imesta

Jah, ma loen ja ei suuda ära imestada. Imestama paneb inimese mõttekäik. Eks ikka see laineid löönud Barbi Pilvre mõttekäik maainimestest.

Ma kah maainimene. Millegipärast muretsen hoopis sellepärast, kas pääsen liiklema kui on vaja linna arsti juurde minna või siis oma töölesõidu marsruudi pärast, kas tee on libe või mitte – pean ise sõitma, ühistransporti lihtsalt pole sinna suunda. Muretsen, kas jõuan-saan apteegis käidud. Muretsen ka sellepärast, mismoodi üldse saab arstil käidud. Muretsen ka laste hariduse pärast. Muretsen, sest erivajadusega laps peab väga kaugel koolis käima. Muretsen paljude lihtsate igapäevaasjade pärast. Ainus, mille pärast ma ei muretse, on too kodulähedase jooma kättesaadavus. Veel vähem pakub mu elu mulle aega, raha ja võimalust selle kraami järele Lätti minna.

Sildistamine.

Kuskohast tulevad sildid?

Eelarvamustest.

Mis on eelarvamus?

See on hoiak, kus tegelikkusega pole mingit pistmist.

Mis õigusega .... ma parem ei küsi.

Miks tekkivad eelarvamused? Sest me ise kuulume kuhugi. Ja see sildistatud pool kuulub ka kuhugi. Seekord siis nimetusega maaelu elav inimene. Hoiak ja tegelikkus. Silt on jagatud hoiaku põhjal, tegelik olukord on nägemata.

Kas sa arvad või tead, et maainimese elu seisneb kodulähedase jooma kättesaadavuses?

Signe

Laoriiulis: Tõnu Lehtsaar „Suhtlemiskonflikti psühholoogia“

ja

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/barbi-pilvre-kui-maaelu-seisneb-kodulahedases-joomises-ja-mugavas-suitsupopsimises-olekski-ehk-parem-kui-tuhjenev-eesti-jaaks-loomadele?id=80240686

Maali ja õunapuu köögi akna taga.

Maali istub oma köögis. Tal on ajast aega olnud köögilaud akna all, nii hea on seal istuda ning vaadata õuele. Õunapuu on talve ootel. Seal paremal oli kunagi suur lillepeenar. Maali ei jaksa enam kevadel omale lillepeenart teha, lilleilu jääb vaatamata.

Naabrinoored käisid poes ja tõid seekord ise Maalile leiba. Maali ei jaksa enam niipalju käia, aina viletsamaks läheb see olemine. Aga Maali ei muretse enda pärast. Muretseb naabrinoorte pärast. Neil on raske ja ikka ja alati leiavad  Maali jaoks aega, uurivad poodi minnes, kas tuled ka või toome midagi.

Aeg. Kuhu see aeg lennanud on? Maali on elus nii mõndagi näinud. Kas see möödunud aegade meenutamine, ons sellel mingi tähendus? Peab vist hakkama mõtlema homse päeva peale, sest naabrinoored ei jaksa muidu varsti sedasi enam.

See õunapuu on ainus, mis alles jäänud. Siia majja tulles sai aeda neid vist oma kümme istutatud. Nüüd on jäänud köögi akna all olev puu. Selle all on pink, kus kevadest sügiseni hea istuda ja mõtteid mõlgutada. Talvel ja külmal sügispäeval peab leppima köögiaknal olemisega.

Noored, vanad. Meenutused, kui Maali noor oli ja õunapuid istutas, nüüd ainult rõõm oma ainsast allesjäänud õunapuu vaatamisest.

Seal kuskil metsaveerel elab Maali ja mõlgutab oma mõtteid ...

Signe