Loomingulisus

Oleme me loovad? Jah, igaüks omal moel. Mõni on millegipärast loomingulisem, kui teine. Mõni oskab kohe asjadele lahendusi leida, uusi ideid välja pakkuda, läheneda teemale mõne huvitava nurga alt. Ja ometigi oleme inimesed ühel moel.

Miks mõni suudab? Eks olen natuke mõelnud selle peale. Oma elus olen olnud majanduslikult väga kitsastes oludes. Aga elada oli vaja. Sellises hädaolukorras pidin oma pea nii mõnigi kord korralikult tööle panema. Hoian senini oma „ajaloo“ kastis alles lapsele õmmeldud kilepükse. Kõigil teistel lastel olid kilepüksid, minu lapsel mitte ning alatasa oli ta isuga märg. Õnnetuseks läks ühel päeval mul vihmavari katki ja nii, et mingil moel seda parandada polnud võimalik. „Kaltsu“ hulka oli kogunenud erinevaid jopede imeväikseid jääke, millest midagi tegelikult teha polnud võimalik. Aga mina õmblesin nendest jääkidest ja vihmavarjust lapsele kilepüksid. Kas piiratus teeb meid loomingulisemaks?

Samuti meeldib mulle „sattuda“ aruteludesse, kus teema algab millestki ning lõpptulemus pole etteennustatav. Tihtipeale võib selliste arutelude tulemusel jõuda mõne probleemi lahendamisel fantastiliste tulemusteni. Loomingulisus? Tegelikult ei ole ju nendes aruteludes midagi uut, igal inimesel on arutlusel oleva teema kohta miski oma kogemus või arvamus ning koostööd oskavad inimesed suudavad need erinevad arvamused kokku miksida ühtseks ideeks. Sina tead midagi, tema teab midagi, meie teame midagi, mina tean midagi. Ja me ei pruugi olla käsitletava teema eksperdid.

Piiratus võib olla tee vabadusele.

Loomingulisus võrdub vabadus. Vaba hing leiab loovaid lahendusi.

Mõtisklemist.

Signe

Kadunud? El ole

Üks küsib, teine ka ja kolmas, kas oled kadunud, kas ta on kadunud, kus Signe panite. Olen olemas, täitsa alles, lihtsalt liikumistrajektor natuke teistsugune ja toimetused tegemisel. Kes teab, see teab.

Mida tähendab sõna „kaduma“? EKI armas koht, annab seletused: teadmata paika sattuma – ma ei ole teadmata paigas. Eestis arvatavasti polegi selliseid teadmata paikasid? Või on? Või siis lakkama nähtav olemast – pole sellist imerohtu leiutatud, mis inimese nähtamatuks teeks. Olen jätkuvalt lihast ja luust inime 😊😊.

Momendiks jah on kadunud minule iseloomulikud kirjutised, sellised kergelt vimkaga ja mitmetasandilised, aga eks olen ennegi kirjutamisega pausi pidanud. Ma pole kirjanik, kes tähtaja pääle raamatu valmis vorbiks 😊. Kirjutan pigem erinevatest mõtetest, ja kui aus olla, ega nedest mõtetest puudus ei ole, lihtsalt mõned asjaolud natuke segavad. Asi ei ole ainult ajaplaneerimises, mõned teist teavad, et olen vasaku käega hädas olnud ja tegelikult sellele ka parimat abi saanud. Aga pean leppima sellega, et lapitud asi on lapitud ning praegusel moel autoga sõitmised ei ole sellele käele meeltmööda. Nii et arvuti taga teksti trükkimine, oh ... üritan kodus sellest viilida. Natuke peab ju taastumise ja puhkamise võimalust ka jätma.

Oh pagan, jälle ma virisen ja kirjutan negatiivsetest asjadest. Huvitav, kas mingi kriis vanusega seoses? Võiks ju kirja panna mõned mõtted kuldsest sügisest, hommikusest ilusast udust või viimastest sügisestest lilledest.

Nautige sügist, ilus on ju 😏

Signe

Õelus

Natuke sellest, miks tuleb aegajalt ennast tagasi tõmmata. Tütar otsustas blogi pausile panna, sest Eesti inimene on õel. Mitte lihtsalt õel, vaid üliõel. See on elu, reaalne elu. Ma ei saa aru sellest, kuidas sellised inimesed oma „maitsva“ tunde sees „hapuks“ ei lähe? Ja kui lähevad, ega siis haput lõhna ise ei tunne, on ju ütluski selle kohta: oma s....haisu ei tunne. See õeluse tase tegelikult näitab, milline on meie suhtumine erivajadustega inimestesse. Ja see on masendav. Erivajadusega inimene ei nõua erikohtlemist vaid aktsepteerimist ja arvestamist selle eripäraga. Ära sõida oma „teadusega“ sajaga selga, sest tihtipeale jääb sinu „teadus“ väga kehvakesele tasemele.

Niipalju kui on inimesi, on erinevaid mõtteid, tundeid, tegemisi, ütlemisi. Inimestena nõuame aga, et minuga tuleb arvestada. Oma häält teeme kuuldavaks igal moel ja nõuame õigust. Õiguse nõudmise juures jätame kõrvale ühe pisiasja: egas me juhuslikult enda kõrval olevale inimesele liiga ei tee. Me ei hooli sellest, sest see pole minu asi. ... aga süüd oskame pärast küll näha, kui see meie kõrval olev inimene ei tee nii öelda minu tahtmist mööda. Egoism.

Muu tegevus, mis selle blogi teemaga seotud on, ei lähe pausile. Tekkinud olukord annab lihtsalt mõtteid juurde ja paneb aju tööle, kuidas väljapääsmatutest olukordadest ikkagi välja pääseda.

Olen ka egoist. Ma ei jätnud antud teema kohta arvamust enda teada.

Anname hingetõmbepausi õelutsejatele 😉

Signe

Sotsiaalne mobiilsus, peamised probleemid Eestis

Sotsiaalse mobiilsusena võib mõista ükskõik millise inimtegevuse poolt konstrueeritud nähtuse liikumist ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele. On kaks põhilist sotsiaalset mobiilsust. Horisontaalse mobiilsuse all mõistetakse indiviidi liikumist ühest sotsiaalsest grupist teise, mis asub samal tasemel, näiteks liikumine babtistlikust metodistlikusse kogudusse, ühest perest teise lahutuse ja kordusabielu korral. Liikumine toimub ilma märgatava sotsiaalse staatuse muutumiseta. Vertikaalse sotsiaalse mobiilsuse all mõistetakse olukorda, kus indiviid või objekt liigub ühest sotsiaalsest kihist teise. Sõltuvalt liikumise suunast eristatakse tõusvat või langevat mobiilsust (Сорокин, 1991, lk 373).

Eesti regionaalolukorda iseloomustab suurenenud siseränne, kus koondutakse linnapiirkondadesse paremate töö-, õpi- ja eneseteostusvõimaluste pärast (Eesti regionaalarengu ... , 2014, lk 8), kuna majanduses on peale Eesti taasiseseisvumist investeeritud eelkõige Tallinna linna ja sadamatesse (Raagmaa, 2002). Kahe rahvaloenduse andmed näitavad, et linnapiirkondade rahvastikus on suurem just nooremaealiste ja naiste osatähtsus (Eesti regionaalarengu ... , lk 8). Maalt linna lähevad just aktiivsed ja andekad noored, kes ei ole eluaseme omandamisega veel seotud (Raagmaa, 2002). Maaelanikkond vananeb. Kirjeldatud probleem töötab aga hoolivama kogukonnaidee vastu (Wilken, 2016 a, lk 10).

Tööga seotud mobiilsus on Eestis oluliselt suurenenud (Eesti inimarengu ..., 2014-2015, lk 107), seda nii riigisiseselt kui välisriikide suunal. Rohkem kui kolmandik Eesti hõivatutest töötab elukohast erinevas omavalitsusüksuses või pendeldab tööle välisriiki. Eestisiseselt toimub pendeldamine enamasti maalt linna (ibid., lk 100). Üheks põhjuseks kodust mittelahkumiseks on sotsiaalne võrgustik, sugulussuhted ja emotsionaalne side kodukohaga ning seda vaatamata sellele, et pikkade vahemaade läbimine vähendab perekonna ja sõpradega veetmise aega (ibid., lk 105). Üheks põhjuseks läbida pikki vahemaid on motivatsioon teha karjääri, leida oskustele sobivaim rakendus või tasuvam töö, säilitades samal ajal turvaline, rahulik ja ilus elukeskkond maal (Tööjõu siseriikliku ... , 2011, lk 20).

Eesti ühiskonnas on osa inimeste potentsiaal alakasutatud: nad kas lahkuvad Eestist või jäävad väärtuste loomisest kõrvale ja tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna. Seega ei suudeta täielikult rakendada haridust Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamiseks (Eesti inimarengu ... , 2014-2015, lk 133).

Laoriiulis: Eesti inimarengu aruanne. (2014-2015) link eelmises postituses

Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020. (2014). http://www.fin.ee/regionaalareng-ja-poliitika

Raagmaa, G. (2002). Eesti regionaalne ja kohalik areng globaliseeruvas maailmas. https://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-5/eesti-regionaalne-ja-kohalik-areng-globaliseeruvas-maailmas/

 RAKE. (01. november 2011. a). Tööjõu siseriikliku mobiilsuse uuring.  (tänaseks ei leidnud enam veebist)

 Wilken, J.-P. (2016 a). Sotsiaaltöötaja kodanikuühiskonnas. Mõtisklusi sotsiaaltööst, 9-11.

Сорокин, П. А. (1991). Человек. Цивилизация. Общество . Москва: Политиздат

Kõik, teema lühidalt lahatud.

Signe

Kaasamine ühiskondlike arengute taustal

Kaasamine on kodanike ja huvirühmade informeerimine, nendega konsulteerimine ning huvirühmade osalus otsustusprotsessis. Huvirühmade teavitamist tegevustest ja otsustest tagasisidet eeldamata nimetatakse informeerimiseks. Konsulteerimise puhul on tegemist kahepoolse suhtega, kus ühiskonnaliikmed saavad arvamust avaldada ning ettepanekuid teha. Osalus on partnerlus osapoolte vahel (Kaasamisvormid - ülevaade ... , 2005, lk 5).

Iga piirkonna areng on sõltuvuses selle inimkapitali kvantiteedist ja kvaliteedist. Üheks iseloomustavaks kriitilisemaks probleemiks Eesti jaoks on rahvaarvu vananemine ja kahanemine, samuti rahvastiku ebaühtlane regionaalne paiknemine. Need tegurid on põhjustanud maapiirkondades sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme. Tekkinud on negatiivne vastasmõjude spiraal, kus majanduslike võimaluste ja sotsiaalsete teenuste vähesus on põhjustanud elanike lahkumise maapiirkondadest, mis omakorda halvendavad piirkonna konkurentsivõimet. Teenuste pakkumine kohapeal on läinud kulukamaks ning nende kättesaadavus on vähenenud (Maaelu arengu ... , 2011, lk 24). Nende arengute taustal võib kasutada J.-P. Wilkeni öeldut: „Uus aeg nõuab uutmoodi spetsialiste“. Avaliku raha vähesus paneb mõtlema ressursside suunamisele ja vastutusele, mis omakorda sunnib rõhku panema sotsiaalsete sekkumiste tõhususele. Üheks arengusuunaks on ka heaoluriigi üleminek osalusriigiks, juhindudes kodanikuühiskonna ideest (Wilken, 2016 a, lk 9).

„Säästev Eesti 21“ on seadnud omale eemärgid, milleks on kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond, ökoloogiline tasakaal. Sidusa ühiskonna kolme alaeesmärgina on nimetatud sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal ning tugev kodanikuühiskond (Säästev Eesti 21, 2005).  Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 soovib ühtlustada piirkondliku arengut, kus iga piirkond panustaks oma eripärale ja tugevusele ning arendustegevus peab tuginema kohaliku ja piirkondliku tasandi initsiatiivile ja algatusele. (ibid., lk 4). Kohalikud algatused hoolivate kogukondade poolt on sotsiaaltöötajatele üheks võimaluseks haavatavate inimeste sidumisele kogukonnaga. Sotsiaaltöötajad saavad toetada hoolivate kogukondade arengut ning nende kestlikkust (Wilken, 2016 a, lk 11).

Eestis valitseva majandusliku liberaalsuse kontekstis on inimesed sageli pandud omavahel võistlema, et olelusvõitluses saaksid tugevamad ja elujõulisemad peale jääda (Raig, 2010). Samas on selline mõtteviis vastuolus liberaalsete põhimõtetega: kõigile võrdsed võimalused (ibid.). Eesti areng sellisel tasandil on kaasa toonud ebvõrdsuse nii sotsiaalses kui majanduslikus sfääris (Lauristin & Vihalemm, 1998). Madala sotsiaalse sidususe põhjusena võib välja tuua Eesti regionaalse tasakaalustamatuse, mitmete elanikkonnarühmade jõudmise sellisesse olukorda, millest tagasitulek aktiivsesse ellu on raskendatud, kolmanda sektori vähene suutlikus ühiskonna huvide esindamisel (Eesti inimarengu ... , 2014-2015, lk 69).

Ühtekuuluvustunne ja koostöö tekib kõige kergemini omasuguste vahel. Samas võib siin tekkida negatiivne väljund, et toimub vastandumine erinevate gruppide vahel (Lauristin, 5/2010), näiteks aktiivse kogukonna ja võimu vaheline vastuseis. Samuti võib võimu liigne sekkumine sotsiaalse kapitali loomisse selle arengut hoopis takistada, kus teatud grupi eelistamine võib kodanikuühendused viia omavahelistesse liigsetesse konkureerimisprotsessidesse (Eesti kogukondade ... , 2014, lk 11). Siinkohal on sotsiaaltöötajal võimalus toetada kogukondade arengut ja kestlikkust, pöörates tähelepanu haavatavate inimeste sidumisele kogukonnaga (Wilken, 2016 a, lk 11). Olla nii kaasamise korraldaja, erinevate eluvaadete vahendaja kui ka „tõlgi“ rollis. Olles oma töös ekspert, tajudes probleemide sisu, peab ta suutma eri osapooltele selgeks teha erinevad elunägemused ning tõsta otsustajate silmis nad väärtustatud ja mõistetava partneri tasemele (Lauristin, 5/2010).

Laoriiulis: Eesti inimarengu aruanne. (2014-2015). https://www.kogu.ee/tegevus/olemus-ja-roll/eesti-inimarengu-aruanne/

 Maaelu arengu aruanne. https://vana.emu.ee/koostoo/eesti-maaelu-arengu-aruanne/

Lauristin, M. (5/2010). Sotsiaalne kaasatus võitluses vaesusega. Sotsiaaltöö, 20-23.

Lauristin, M., & Vihalemm, P. (1998). Postkommunistlik siirdeaeg Eestis: Tõlgendusvõimalusi. http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:101631

 Raig, I. (16. aprill 2010. a). Liberaalse majanduse viletsus Eestis. http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/liberaalse-majanduse-viletsus-eestis/

Säästev Eesti 21. https://riigikantselei.ee/et/saastev-areng

Wilken, J.-P. (2016 a). Sotsiaaltöötaja kodanikuühiskonnas. Mõtisklusi sotsiaaltööst, 9-11.

... teema jätkub...

Signe

Sotsiaalne kapital Putnami käsitluses

Sissejuhatuseks: Sotsiaalse sidususe tahud.

Sotsiaalne sidusus, määratletud kui ühiskonna omadus, väljendub ühiskonnaliikmete omavahelistes suhetes. Nende suhete omavaheline seotus käsitleb sotsiaalset sidusust kolmes erinevas võrdselt olulises võtmes: sotsiaalne kaasatus, sotsiaalne kapital, sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne kaasatus tähendab inimeste võimalust osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus. Sotsiaalset kapitali kõige üldisemalt saab kirjeldada kui inimsuhete kvaliteeti. Sotsiaalne mobiilsus on indiviidide või sotsiaalsete gruppide horisontaalne või vertikaalne liikuvus erinevate tasandite ja ühiskondlike struktuuride vahel (Trumm, 4/2012, lk 26-27).

Sotsiaalne kapital

Ühiskond, mida iseloomustab üldistunud vastastikune seotus, on  tõhusam kui umbusklik ühiskond (Putnam, 2008, lk 19). Sotsiaalse sidususe lahtimõtestamiseks sobib Putnami teoreetiline lähenemine, mis keskendub sotsiaalsele kapitalile kogukondlikus ühiskonnas. Sotsiaalse kapitali mõistet saab kirjeldada kui inimeste sellised suhted teistega, mida ta saab tulemuslikult kasutada ning üle kanda ka teisteks kapitali liikideks (inimkapitaliks, aineliseks kapitaliks) (Leif, 2011).

Putnami käsitluses käivad mõiste „sotsiaalne kapital“ alla võrgustikud, normid ja sotsiaalne usaldus, mis hõlbustavad tegutsemist. Sotsiaalsel kapitalil on nii kollektiivne kui individuaalne aspekt. Inimesed loovad oma huvide esindamiseks sidemeid. Putnami väitel arvukate sidemetega inimene ei pruugi kehva sidemete võrgustikuga ühiskonnas olla sugugi nii produktiivne kui inimene hea sidemete võrgustikuga ühiskonnas. Samas väheste sidemetega inimene võib heade sidemete võrgustikuga ühiskonnas kasu lõigata (Putnam, 2008, lk 18). Putnami sõnul suure sotsiaalse kapitaliga ühiskonnas on lihtsam elada – vähene kuritegevus, sotsiaalne funktsioneerimine, töö efektiivsus. Eristatakse siduvaid, sildavaid ja ühendavaid sidemeid. Siduvad suhted on inimestel omasugustega. Siduv sotsiaalne kapital sobib hästi spetsiifilise vastastikuse seotuse soodustamiseks ja solidaarsuse tugevdamiseks (ibid. lk 21). Sildav kapital seob suhteliselt nõrgalt omavahel sarnase positsiooni, kuid erineva tausta ja huvidega inimesi, moodustades erinevate gruppide vahel silla. Ühendavad sidemed on inimestel teiste sotsiaalsete rühmade esindajatega (Trumm, 4/2012, lk 26). Ühiskondlik usaldus on kogukonnale väärtuslik vara, kuid siis ja ainult siis, kui see on garanteeritud (Putnam, 2008, lk 137).

Laoriiulis: Kalev Leif (2011) Vabadus, võrdsus ja vendlus ning liberaaldemokraatliku riigi üleilmastumine http://www.vikerkaar.ee/archives/12522

Putnam, R. D. (2008). Üksi keeglisaalis.

Trumm, A. (4/2012). Noored ja sotsiaalne kaasatus http://www.praxis.ee/tood/noorteseire/sotsiaalne-kaasatus/

....teema jätkub....

Signe

Üks ütleb, teine naerab

H, 8.a: "Emme, kus käelapakud on?" 
Emme pidi kohe mõtlema, mida laps tahab.
(pajakindad)

Kasvataja: "Kas sa sõid kõik kartulivahvlid korraga ära?"
H, 9.a: " Ei, ükshaaval."

L: "Mmmm, kookos on üks maailma parimaid asju"
H, 9.a: "Ei, on veel paremaid ... "
L: "Nagu näiteks?"
H: "Kanasupp!"

Panin H-le kooliriideid valmis, H, 10.a. tuli riietuma. Emme: "Oota, ma annan püksid ka kohe." "Aga sa oled juba pannud" näitas H. "Selge, ma ei mäletanud, et juba panin" vastasin. "Aga sa oled vana ka juba" arvas H. ?????? No selge siis.

H vaatas köögilaual olevat ananassi: "Heh, meil on Käsna-Kalle maja".

Kui juuksed on pikad, siis on nad madalad. Kui juuksed on lühikesed, siis on nad kõrged. H, 11.a. Ma ei saanud loogikale enne pihta, kui pildi pealt näidati.

H ja M mängivad vana juures lauamängu ja H-le satub küsimus, kes on "Kevade" autor. "Oskar Kala" kõlab vastuseks. Mis sa ikka kostad, suund on ju õige. Lõpuks jõuame Lutsuni ka ikka. Kodus küsin üle kontrolliks, et kas jäi ikka autor meelde. "Kilu".

Vat nii seekord.

Signe