Vihastumisest

Sind on totaalselt välja vihastatud.

Mis teed?

Hea küsimus, aga ma ei tea mis teen.

Mul on jahukott. Mäletate, see jämeda koega riidest kott? Ja mul on klopper. Klopi palju tahad, jahu jääb ikka lendlema ning see sinder ajab aevastama.

Nii on ka selle vihastumisega. Sa võidki jääda mõnele inimesele selgitama asja, mis sind vihale ajab. Ta ei saa aru ja ei hakkagi saama, sest ta ei taha. Iga mats elab oma tões.

Nii et, kas on mõtet seda jahukotti sedasi peksta ja ise sealjuures isuga aevastada? Ei. Jah, on olukordi, mis häirivad ning millega leppida ei suuda. Kõigega ei peagi leppima. Tuleb õppida lihtsalt selle jahukotiga niimoodi toimetama, et tolm ei lendaks. Ehk on klopperi asemel mingi parem variant? Muidugi on. Pista kott näiteks vette ja jätagi sinna, kohe pikaks ajaks.

Kui vihastud, ära torma enne õiguse ja õigluse eest võitlema kui pole suutnud välja mõelda, kuidas seda teha. Tahad ju olukorra muutust? Sellisel juhul ei ole hea tegutsema hakata selle vihaenergia taustal. Mine tee midagi muud. Raiu kasvõi puid. Kui oled endasse laadinud energia sellest muust tegevusest, siis hakka alles mõtlema lahenduste otsimise peale. Ehk siis ära klopi tolmust jahukotti, vaid leia muu lahendus.

Vähem tolmu palun!

Signe

Teooria ja praktika ehk silmaklapid me silme ees vol 2

Olen Teile viimasel ajal pajatanud ainult endast ja oma käekesest. Kogu selle jama taustal pole ma tegelikult niisama jalad seinal saanud vedeleda.

Leidsin ühe kahe aasta taguse artikli. Seal oli üks lause „Sotsiaalministeeriumis seatud eesmärk muuta mõtteviisi ning hinnata inimese töövõimet, mitte – võimetust …“. Peas hakkas ühteteist kerima. Mis on minu või minu lapse mõtteviisis küll seni viga olnud, et seda muutma peab hakkama? Jah, meil on diagnoos. Ja siis? Olen kasvatanud oma lapsest tulevase maksumaksja, kes saab ise iseendaga hakkama.  Ok, olin momendil küll paha inimene ja kiskusin selle osa lausest kontekstist välja…

Mõtteviisi muutus? Kas seda on võimalik nii lihtsalt teha? Kelle mõtteviisi muutus?

Kindlasti on siin inimesi, kes loevad ka mu tütre blogi ja teavad natuke tema tegemistest. Kuna elu tahab elamist ja inimene vajab tööd, siis selgeks tuleb õppida amet. Leal on taskus pehme mööbli restauraatori paberid. Tööd otsides aga põhiline nõue, mille otsa sai põrkuda … vaja aktiivset suhtlemisoskust. Kurb. Ja ometigi on restauraatori töö see, mida talle teha meeldib. Egas siis pead norgu saa lasta. Tuleb õppida juurde veel mingi amet ja selleks sai pagar. Ohjah … ralli läks lahti siis, kui oli vaja praktikakohta leida. Nüüd küsingi uuesti, kelle mõtteviisi muuta? Põhiline põrkumiskoht oli praktikakoha leidmisel praegu ERIVAJADUS.

Praktikakoha leidsime. Leidus koht, kus ei tehtud sellest erivajadusest numbrit. Oluline on just see, et anti võimalus.  Ei kleebitud silti külge, ei visatud sind teisele poole aeda. Teoorias räägitakse võrdsetest võimalustest. ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon artikkel 23 punkt 1: igaühel on õigus töötada ja vabalt valida elukutset … . Ega ma tegelikult enam ei jaksagi vihastuda või siis pead norgu lasta selle pärast, kui isegi võimalust ei anta. Pigem olen kurb selle pärast, et pingsalt hoitakse silmaklappe oma silme ees. Julgust peab olema nende klappide tagant välja piiluda. Praegu on küll seis selline, et peame „tavalise“ inimesena häbi tundma sellepärast, et sellise ärevushäirega inimene on meist kõigist väga palju kordi julgem.

Ehk aimate ise, kuhu kulus mu aeg. Eks ikka sellele, et olla tugiisikuks oma lapsele ja aidata tal praktikakohta leida. Tänud kahele toetajale, kel tegelikult puudub igasugune kohustus meie pärast rabeleda.

Arvo Valton

Kui mõtleme üksnes enesele, eraldume maailmast. Kui mõtleme üksnes maailmale, laguneme koost.

Signe

Laoriiulis: http://www.vooremaa.ee/toovoimereform-auto-ehitamist-ei-saa-alustada-velgedest/    ja   http://www.vm.ee/et/uro-inimoiguste-ulddeklaratsioon

http://valikulinemutism-lea.blogspot.com.ee/p/mis-on-valikuline-mutism.html    Lea blogi

Miks päike kollane on?

„Miks päike kollane on?“

„Kollane? Ma ei tea“

„Kas kuu magab päeval?“

„Mh, vist“

„Miks rohi on rohelist värvi?“

„Ah? Mis sa küsisid?“

„Kas koerad mõtlevad?“

„Ah“

„Millal suvi tuleb?“

„Mh“

„Miks lilled õitsevad?“

„Mh“

„Päike paistab“

„Mh“

„Kuuled sa mind?“

„Mh“

Ja…

„Millal külla tulete?“

„Ma ei tea“

„Kas aega leiad?“

„Ah, mis sa küsisid?“

„Kuidas läheb?“

„Mh“

„Kas sa kuuled mind“

„Mh“

„Kuuled?“

„Mh, mis sa ütlesid?“

„Kuule, miks sa mind tähele ei pane? Ma olen täitsa olemas“

„Aaaa“

„ Ma räägin sinuga ju“

„Ja siis?“

„ Nii ei ole viisakas“

„Aga kuskohast ma seda teadma peaksin, sina kasvatasid mind. Sa ei ole mind õpetanud. Kui küsisin su käest, millal suvi tuleb, siis vastasid mh. Ma arvasin, et nii asjad käivadki“.

Istume suure aja oma elust ekraani ees ja teeme oma tähtsaid asju. Oleme eeskujuks oma lastele. Jah, on aegu ja asju, kus peab ekraani vahtima, aga leidkem aega tegeleda ka oma lastega. Arvan, et vähesed on sellest pahest priid.

Lihtsalt mõtteks ….

Signe

Kärsitusest

EKI on üks tark raamat. Mida siis tähendab sõna kärsitu? Kannatamatu millegi suhtes. Olen väga kannatlik inimene, oma arust. Ikka ja jälle avastan, et mõnede endaga seotud asjadega olen kärsitu. Viimastel kipsiga päevadel tundsin ennast väga hästi, võrreldes eelmise kipsi ajaga mu näpud liikusid ideaalselt. Arvasin, et kui kips maha võetud, siis esimese asjana kaevan auto lume alt välja ja proovin sõita. Tegelikult tundsin peale kipsi maha võtmist ennast kuidagi … käsi oli nagu lehmanisa otsas. Ega eelmine kord oli samamoodi, siis oli vaja juba järgmine päev proovida ehk siis tiir autoga ümber maja sõita. Tegelikult oli targem oodata ja käel harjuda lasta. No ja aastaga siis kõik meelest läinud, kuidas asjad olid ja käisid. Tuli meelde lapsepõlv, kui isal jalg kipsis oli, ta oli sama tark kui mina või olen mina sama tark kui isa? Paps istus samamoodi kohe rooli ja tegelikult ei suutnud meetritki sõita. Selge, käbisid ei ole kännu juurest kaugele lennutatud.

Auto on lume all, ei kaeva veel seda välja. Vist? Tegelikult tuli ikka välja kaevata, sest arsti juurde oli vaja minna. Aitäh Kristi, et autojuhiks olid. Imelik oli oma autos kõrvalistuja olla.

Jälle ta ei liigu ei alla ega...

...ülesse. Aga õpetame uuesti liikuma, harjutused veel meeles :)

Aiai :) :)

Kärsitult kannatlik

Signe 

Lahing

Olen püdel ja vedel ja andke palun andeks minu viimase aja aeglus ning kirjutatud teksti lühike olemus.

Kui ei taipa, miks ei jaksa, siis hakkad otsima, mis seda mittejaksamist põhjustab. Ravimite infolehed andsid ammendava vastuse. Viimase aja elu koosnes sellest, et ennast valude taustal inimesena hoida. Jah, see on täitsa võimalik, et mingi kehaosa valutamine võib sind täielikult maha keerata. Aga asjad tahavad tegemist, toimetamist, loomus kah selline püsimatu, vajadus on kogu aeg mingi tegevus või siht silme ees hoida.

Sellest püdelast ja vedelast olemisest enese tagasi sikutamine minu jaoks endisesse tihedasse konteksti ei kulge kergelt. Olen nagu manuaalkastiga auto, millel on kuues käik puudu. Paneks kuuenda käigu, aga mida pole, seda pole.

Oh, ärge nüüd heituge! Ma ei ole pessimist, olen täitsa optimist. Aegajalt peab ka iseendaga lahingut pidama!

Võitlusvalmis meelt!

Signe

Tibi

Mul oli kolm sekundit vaba aega, ning ma mõtlesin, et hakkaks tibiks. Tegelikult jäin väga ruttu hätta, sest ma ei suutnud välja mõelda, milline siis välja peaks nägema ja mille alusel siis mind tibiks defineerima peaks. No blondiin oskan olla küll ja blondiinitembud ja mõtlemised pole minu jaoks võõrad. Aga tibi?

Ainuke asi, mis välja mõelda suutsin, oli see et tahan omale roosasid tööriistu. Ma mõtlen ikka roosat haamrit ja kruvikeerajat ja muud sellist, mitte küüneviili ja kammi. Ehk siis tööriistakohvrist kruvikeerajat võtma minnes leian sealt ka kruvikeeraja, mitte nagu praegu, kus pean üle korteri kõva häälega karjuma, et jälle oled mu kohvrist asju laenanud ja tagasi pole pannud.

Väga rasked kolm sekundit olid need minu elus. Kontsakingadele mõeldes, no ma ei oska ju kõrge kontsaga käia. Garderoob näeb mul igav välja, see tähendaks totaalset tühjendust ja uuesti täitmist, p….e rahast kahju.

No aidake! Ma ei mõista toda mõistet defineerida.

Ja sünnipäevaks paluks siis tööriistakohvrit roosade riistadega.

Signe

Jälle kipsis

Jajah, olen jälle kipsis ja ikka seesama vasak käsi, minu diktaator. Kui keegi oleks mulle eelmine aasta öelnud, et oled 11. kuu pärast jälle kipsis, siis oleksin ta saatnud sooja koha peale.  Ehk nüüd peale seda operatsiooni lõpetab käsi oma diktaatori rolli. Kui eelmine aasta lapiti purunenud sidet, siis seekord korrigeeriti liigest natuke – vaeva ja valu pakkus selline peen nimi nagu liigeste artroos.

Operatsioonile sattumine oli ootamatu, seni oli peale viimast arstil käiku teadmine, et läheb oi kui kaua, sest järjekorrad on pikad. Aga hea, et asjad nii läksid, sest olen oi kui pikalt rivist väljas olnud. Vaatamata valuvaigistitele kippus see valu randmes „ajudele“ ja tundsid, kuis reaktsioonikiirus oli kadunud ei tea kuhu … .

Ma rohkem ei kirjuta Teile. Ühe käega trükkides tuleb hunnikus kirjavigu.

Naeratused näole!
Ja kuidas ühe käega hambapastat hambaharjale saada?

Signe